Mertsina: ilma elektroonikata oleks kasv tagasihoidlik

Elektroonikatootmise langus tegi Eestist euroala tööstuse punase laterna. Pildil Ericsson Eesti Tallinna tehas.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv on jätkuvalt kitsapõhjaline, ilma elektroonikatööstuseta oleks see üsna tagasihoidlik, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina novembri tööstustoodangu statistikat.

Mertsina tõi välja, et nagu septembris ja oktoobris, tuli ka novembris valdav osa tööstussektori tootmismahu kasvust elektroonikatööstusest.

Elektroonikatööstuse tootmismahu kasv kiirenes eelmise aasta teisel poolaastal ning jõudis oktoobriks ja novembriks peaaegu 40 protsendini aastases võrdluses. Mertsina sõnul on elektroonikatööstuse tootmismahu kasvu taga selle toodangu ekspordi tugev suurenemine. Ligikaudu pool elektroonikast eksporditakse Rootsi turule, kust see edasi teistesse riikidesse läheb.

«Ligikaudu poolte töötleva tööstuse tegevusalade tootmismaht on languses,» märkis Mertsina.

«Elektroonikatööstuse kõrval panustas tootmismahu kasvu märkimisväärsemalt veel puidutööstus, muude transpordivahendite (peamiselt paadid) tootmine ja metalltoodete tootmine. Puidutööstuse kasv on kogu selle aasta jooksul tugev olnud. Muude transpordivahendite tootmine on aga tellimuste omapära tõttu kuude lõikes väga volatiilne. Kui puidutööstuses kasvas käive peamiselt koduturu müügi arvelt, siis muud transpordivahendid läksid praktiliselt kõik välisturule. Ka metalltoodete tootmismahu kasvu taga on olnud tugev müük ekspordiks.»

Töötleva tööstuse ekspordikäibe kasv kiirenes eelmise aasta esimese poole langusest ligikaudu seitsme protsendini aasta teisel poolel (ilma detsembrita), müük koduturule püsis aga kogu aasta jooksul keskmiselt 2-3 protsenti lähedal.

«Kui august jätta välja, kasvasid eelmisel aastal töötleva tööstuse tellimused püsivalt alates maist,» nentis Mertsina. «Kuigi tellimuste paranemine on positiivne märk eesootava perioodi kohta, on see jällegi valdavalt seotud elektroonikatööstusega ja vähemal määral veel muude transpordivahendite, metalltoodete, masinate ja seadmete ning paberitoodete tootmisega.»

Töötleva tööstuse koduturu tellimused kasvasid novembris isegi kiiremini, kui välisturu tellimused (aastases võrdluses vastavalt 13 protsenti ja 8 protsenti).

Mertsina sõnul sõltub töötleva tööstuse tootmismahu kasv märkimisväärselt välisnõudlusest. «Välisturule läheb keskmiselt 70 protsenti töötleva tööstuse toodangust. Majanduskasv Euroopa Liidus, kuhu suundub ligikaudu 70 protsenti Eesti väliskaubandusest, paraneb järgmisel aastal loiult. Venemaad ootab sel aastal ees tugev majanduslangus ning koos nõrgenenud rublaga väheneb ka impordinõudlus.»

«Samas on Eesti ettevõtete ekspordimahud suhteliselt väikesed ning hinnatase Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega võrreldes veel madalam, mis aitab turgu leida ka nõrgema nõudluse juures. Uute eksporditurgude otsimine Eestis tõenäoliselt intensiivistub, mis aitaks ettevõtetel oma ekspordikäivet parandada. Samas liiguvad tõenäoliselt uutele turgudele ka mitmed Venemaaga seotud tarned, mis muudavad konkurentsikeskkonna mõnevõrra kitsamaks,» lisas Mertsina.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles