Linnar Priimägi õpetab Eesti linnu Tallinn 2011st kasu lõikama

Linnar Priimägi Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Et kultuuripealinnaga kaasnevat väljamaalaste tähelepanu kogu riigis võimendada, algatas Tallinn Eesti linnadega kultuurialase koostööprojekti, kus turundustegevuse põhimõtteks näib olevat «mõtle lokaalselt, tegutse globaalselt».

Kuigi eesti2011ks nimetatud ideel tundub jumet olema, on praegu pusimist järgmise aasta tegevuste ettevalmistamisel veel küllaga. Praktilise ülesandena tuleb seni 13l algatusega liitunud linnal välja töötada n-ö piltpostkaart, kus oleks eurooplasele põnev tunnuslause ja tunnusüritus.

Näiteks Tõrva on juba uudses turunduses kätt proovinud, kui kasutas hiljutisel Tõrva loitsul lauset «Tuld ja tõrva». Turundusküsimustes on projektis juhtohjad haaranud Tallinn, kes on selleks tööle võtnud reklaamispets Linnar Priimäe.

Vaja on turisti huvitavat lugu

Priimäe plaani järgi peaksid uued tunnuslaused kõnetama aktiivselt välismaist turisti ja näitama linnade seoseid Eestit ümbritsevate suurte keskuste Peterburi, Riia ja Helsingiga.

Nii on Priimäe juhtimisel Haapsalule töötatud välja tunnuslauseks «Keiserlik kuurort», mis viitab linna ajaloolistele sidemetele Vene tsaariperekonnaga.

«Haapsalu on kotti jäänud, välja tuleb ta sealt alles piisavalt suures kuvandilises formaadis, mis tugineb nii olemasolevale ressursile kui ka kaugemale, kuid Eesti jaoks vaieldamatult olulisele tulevikuplaanile taastada Tallinn-Haapsalu raudtee,» tutvustab Priimägi oma turundusvisooni selle Lääne-Eesti linna kohta.

Haapsalu linna PR-inimene Maire Uusen usub, et see lause paneks linna mineviku elama. «Otseselt ei ole Haapsalul praegu kindlat tunnuslauset, kuid «Keiserlik Kuurort» sobib väga hästi,» räägib Uusen. «Haapsalu sallist on kuulnud igaüks. Suuremat kuulsust on kuurortlinnale toonud siiski muda - isegi tsaariperekonnad käisid siin mudavanne võtmas,» viitab Uusen ja lisab, et võimalik koostöö Peterburiga oleks Haapsalule suur asi.

Rakverele on Priimägi pakkunud tunnuslauseks «Rahvuse äratus», mis viitab rahvuslikule liikumisele. Seni on Rakvere kasutanud tunnuslauset «Väge täis».

Priimägi selgitusel pole loodavad tunnuslaused puutumatud ega asendamatud, vaid omavad praktilist tutvustusfunktsiooni, tarvitsemata seejuures konkureerida senikasutatutega või omavahel. Sama meelt on Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann.

«Senine linna tunnuslause «Kodu järvede keskel» sobib hästi nii-öelda linnas sees, kuid väljapoolt vaadates ei tekita see seost Tõrvaga,» ütleb ta.

 Võru pole oma lauses kindel

«Rakvere kasutagu rahumeeli oma toredat lauset «Väge täis», aga kujutlege, mida see ütlus võiks Rakvere kohta jutustada välismaalasele?» küsib Priimägi.

«Samal ajal kui «Rahvuse äratus» annab põhjust rääkida nii esimesest piiblitõlkest, «Kalevipojast», «Viru vandest»... kuni tõesti punklaulupeoni ja meeste tantsupeoni välja,» on Priimägi nii-öelda härjal entusiastlikult sarvist kinni haaranud. «Lugu on vaja!» rõhutab ta.

Võru praegune tunnuslause on «Üits ummamuudu liin». Uueks tunnuslauseks Võrule on Priimägi pakkunud «Kõige kaugem, kõige kõrgem, kõige sügavam», mis viitab linna kaugusele Tallinnast, samuti läheduses asuvale Suurele Munamäele ja sügavaimale Eesti järvele, milleks on Rõuge suurjärv.

Võru tunnusürituseks oleks paikkonna omakultuuri tutvustav paasapäev Võrust 31 kilomeetri kaugusel asuvas Obinitsas.

See suur vahemaa paneb Võru linna kultuurispetsialist Inge Tolga aga imestama: «Ma saan aru, et Tallinnast vaadates on Võru tõesti kõige kaugem, samas, kuidas on Obinitsa paasapäev seotud Võruga?» küsib ta.

Tolga sõnul tekitab Priimäe dikteeritav turundusplaan Võru linnavalitsuses kerget ebamugavust ja eilegi suhtles ta Priimäega, kuidas turundusplaani kohasemaks muuta.

Priimägi selgitab, et turundustegevuse väljatöötamine järgmiseks aastaks on praegu just tööjärgus ja tema midagi linnadele ette kirjutada ei taha, küll saab Tallinnast anda linnadele eemaltvaataja positsioonilt soovitusi, mis võiks kaugemale soodsam paista.

 Obinitsa kaugus Võrust on Euroopast vaadates tühine ning paasapäev linna tunnusüritusena kalendris praegu kohatäide, selgitab Priimägi.

Samuti võiks praegune asjade seis anda võrukestele inspiratsiooni otsuseks, kas nad näevad end pikemas perspektiivis suusaturismikeskusena või millegi muuna, lisab reklaamispets.

 Võrukesed Eesti mägilased?

«Selgust ei ole neil endilgi veel – ammu siis meil,» nendib Priimägi ja lubab septembris Võru linnaga arutelu jätkata. «Näiteks enesele üllatuseks avastasid Võru inimesed, et nende linnal ei ole mitte ühtegi tunnusobjekti, mis oleks Euroopas ainulaadne,» toob Priimäe võrdluse ses mõttes eeskujuliku Rakverega, kel uhkeldab oma metallhärjaga.

«Häda pärast võiks Võru pilttunnuseks võtta Suure Munamäe vaatetorni koos lausega «Kõige kaugem, kõige kõrgem, kõige sügavam,» arutleb Priimägi, kes õpetab muide Tallinna Ülikooli reklaamitudengeile kuvandianalüüsi.

«Analüüs, mida tahaksin Võrru minnes linnavalitsuses tutvustada, andis huvitava tulemuse: «võrukesed on Eestimaa laulvad mägilased». See oleks päris uudne, ootamatu, vaimukas jututeema ja Võrumaa lugu, mida saaks seostada nende folkloorifestivaliga,» näeb Priimägi Võrumaa kuppelmaastikes tugevat turunduspotsentsiaali.

 Üldises plaanis võimaldavatki algatus linnadel näha end ja mõtelda endast lisaks koduloolisele ja vabariiklikule tasandile ka suuremas Euroopa formaadis, ütleb Priimägi ja lisab, et loodetavasti annab eesti2011 linnadele kultuuri- ja turundustegevuses hoogu juurde järgnevatelgi aastatel.

«Kujutlen, et linnade kultuurikoostöö ja seega meie projekt jätkub seni, kuni veel Eestis kultuuri tehakse. See uudsel tasemel koostöö, millest võib lugeda eesti2011.ee-l, on tõepoolest suur asi,» on Priimägi veendunud. Ta rõhutab, et eesti2011 projekt ei võta mitte üheltki linnalt initsiatiivi ennast oma kodulehel harjunud moel tutvustada või siis midagi uut välja mõelda.

«Meie püüame neid selles toetada omast, Tallinna perspektiivist. Meil on kavas 2011. aasta Tallinna päevadeks kutsuda kõik võrgustiku linnad siia ennast tutvustama. Pikk tee algab esimesest sammust. Meie oleme praegu neid samme astumas,» võtab Priimägi projekti praeguse seisu kokku.