Osaühing Meloni Maja püstitab Tartusse Oa tänavale kolm korterelamut. Emajõe-äärsele tühermaale peaks maju kerkima veelgi, ent millal, pole teada, sest maa kuulub riigile.
Supilinna serva kerkib korraga kolm kortermaja
25. august 2010, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rajatavatest majadest paistab praegu vaid vundament, kuid vastu talve saavad hooned katuse alla. «Tahame ehitada karbid kinni enne, kui läheb külmaks,» kinnitas Meloni Maja juhatuse liige Mati Laurson.
Korterite viimistlemine jätkub hiljem. Laursoni sõnul soovivad inimesed korterit ostes üha enam ise valida nii põrandakatte materjali kui ka keraamilise plaadi värvi. Sestap algabki viimistlustöö alles pärast korteri müümist.
Kortermajad nägi linn sellesse piirkonda ette juba seitse aastat tagasi Europani detailplaneeringuga. Oa tänava äärsed krundid soetas firma aga riigi oksjonilt paar aastat tagasi.
Kinnisvarabuumi aegset olukorda, kus korterid osteti piltlikult öeldes ära enne, kui kopp maasse löödi, ei ole. Küll aga on linlased ehitustegevust märganud.
Huvilisi leidub
Ligikaudu 15 inimest on tundnud korterite vastu tõsisemat huvi ja esimeses seitsme korteriga majas on vormistatud viis eelbroneeringut, ütles kinnisvarafirma Uus Maa maakler Mati Savisikk.
Korterid on ühe- kuni neljatoalised. Neist suuremad läbivad kahte korrust.
Majad kerkivad Oa tänava äärde matusebüroo vastu. Omaaegne planeering lubab maju ka Meloni tänavast linna poole jäävatele kruntidele, kuid lähiaastatel seal ehitust tõenäoliselt ei alustata, sest tegemist on reformimata riigimaaga.
Õigupoolest ei kuulu see kellelegi, kuna ükski riigiasutus ei ole esitanud taotlust jätmaks nimetatud maa-ala enda valdusesse. Ka linn pole seda taotlenud,» rääkis maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna peaspetsialist Silver Jakobson.
Eraomandisse võib see maalapp jõuda ainult mõne riigiasutuse või linnavalitsuse kaudu. Kui linn maad enda valdusesse ei taotle, siis vormistab maa-amet krundi tõenäoliselt riigile. Millal, pole amet otsustanud.
Jõgi ei ohusta
Murelikud linlased kahtlevad, kas Oa tänava ja Emajõe vaheline ala ikka on sobilik koht majaehituseks. Aprillikuus oli Oa tänav mitu nädalat liikluseks suletud, sest Emajõgi tungis lähedal asuvat kraavi pidi Supilinna.
Mati Laurson kinnitas, et muretsemiseks pole põhjust. Linn nõuab, et uute ehitiste põrandapind peab asuma vähemalt 340 sentimeetrit üle Emajõe kokkuleppelise nullpunkti.
Seda, et suurvesi leiab ka edaspidi tee Oa tänavale, täiesti välistada siiski ei saa, möönis Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. Linna tellimusel rajab OÜ Taft septembri jooksul Supilinna tagumisele kraavile siibersulguri. Seega ei tohiks vesi enam jõest linna pääseda. Küll aga ei hoia see ära sajuvett, mis valgub Supilinna Tähtvere nõlvalt.