Islandi kalatööstus tõotab jätkata massilist makrellipüüki vaatamata sellele, et ohustab niiviisi saareriigi väljavaateid Euroopa Liiduga liituda.
Island makrellide tõttu ELi ukse taga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitikud väidavad, et Island riskib taas vallandada 1950. ja 1970. aastate «kalasõjad», mil nende kalalaevastikul tekkisid Põhja-Atlandil kokkupõrked Briti traaleritega. Nimelt oli Island asunud merd makrellidest sisuliselt tühjendama.
Euroopa Liidu merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki hoiatas Islandi valitsust, et omavoliline makrellikvootide kergitamine «võib mõjuda negatiivselt» Islandi liitumisläbirääkimistele ja on tõsiselt vihastanud Suurbritannia ja Iiri kalamehi.
Islandi Kalalaevaomanike Liit teatas aga eile, et nende liikmed on juba püüdnud 60 protsenti 130 000 tonni suurusest normist, mis tänavuseks hooajaks ühepoolselt määrati, ning et püügi lõpetamine ei tule kõne allagi. Tavaline makrellipüügi norm on 2000 tonni.
Liidu pressiesindaja Sigurdur Sverrisson kummutas süüdistused, nagu oleks selline püük vastutustundetu. Ta ütles, et Island võinuks püüda ka mitu korda rohkem, kuna Islandi vetesse on rännanud tohutu hulk makrelle.
Ekspertide sõnutsi on vee temperatuur ookeanis tõusnud, mistõttu makrellid on liikunud jahedamat vett otsides põhja poole. Tegemist on ühe olulisema kalaliigiga nii Šotimaa, Iirimaa kui Norra jaoks.
«Kes tahab, võib võtta õngeridva, minna Reykjaviki sadamasse ja püüda poole tunniga tosinaid makrelle,» ütles Sverrisson. «Meie veed kihavad makrellidest.»
Island süüdistab ELi ja Norrat, et viimased Islandi regionaalsete kvootide arutelust kõrvale jätsid. Samas loodab Sverrisson, et käesoleva aasta lõpuks siiski kokkuleppele jõutakse.
Nagu eile selgus, kirjutas Damanaki juulikuus ELi laienemisvolinikule Stefan Fuele’ile ja hoiatas teda, et Islandi poolne kvootide tõstmine oli «täiesti põhjendamatu».
Islandi liitumiskõnelused algasid juulikuus, juba algusest peale tõotas kalapüügist ja püügipiirkondadest kujuneda kõige okkalisem küsimus.
Šoti kalandusminister Richard Lochhead ütles, et EL on talle lubanud lahendada tüli Islandi ja Fääri saartega. Viimane tõstis juulis oma aastase makrellikvoodi 85 000 tonni peale, mis on 15 protsenti globaalsest soovituslikust lubatud püügimahust. Varasemalt oli Fääri sarte osa 4 protsenti üleilmsest püügist.
Copyright The Financial Times Limited 2010.