Helenius: Eesti võiks tarbimismakse veelgi tõsta

Joakim Helenius. Foto: Peeter Langovits

Eestil on eeldusi saada Euroopa Singapuriks. Arengu nimel võiks riik veelgi tõsta alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi, usub ärimees, Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius.

Kriisid on muutuste läbiviimiseks parim aeg. Kas Eesti on kriisi pakutud võimalused raisku lasknud?
Alati saab kritiseerida, aga Eesti on kriisist edukalt välja tulnud. Makromajanduslike eesmärkide täitmiseks ja euroga liitumiseks on suuri ohvreid toodud.

On piirid, milliseid inimesi puudutavaid raskeid otsuseid on kriisi ajal võimalik teha. Laias laastus on asjad liikunud õiges suunas. Paksu verd tekitanud töölepinguseaduse muudatused ja euroga liitumine on tuleviku jaoks oluline alus.

Kas euro toob tõesti välisraha hoogsa sissevoolu?

Paljud ärimehed tahavad siia investeerida, kasutada Eestit baasina, kust eksportida näiteks Skandinaaviasse, aga ka mujale. Euro toob kindluse, et need ärimehed ei pea enam devalveerimise pärast muretsema. Meile võib see tunduda naeruväärne, aga sellest võimalusest räägiti välismaal palju. Isegi kui ei devalveeritud, oleks ärimeestel ikka kartus, et äkki juhtub see järgmine kord.

Euro saamine on tugev märk ja Eesti müügiargument. See tähendab, et valuutarisk on maandatud. Seda ei tohi alahinnata. Loomulikult oleks Eesti ka Euroopa ühisrahata ellu jäänud, aga euro teeb olukorra paremaks. Samas saab veel palju teha, et muuta Eesti konkurentsivõimelisemaks ja investoritele atraktiivsemaks.

Mida nimelt?
Kui Eesti tahab saada rikkaks riigiks, ei tule kaasata mitte ainult kapitali, vaid ka inimteadmisi, sest just seda on konkurentsivõimelise ettevõtluse jaoks vaja. Tuleb luua tingimused, et siia tuleks rohkem spetsialiste. Hongkong, Singapur, Luksemburg – kõiki neid edukaid majandusi seob üks ühine joon: seal on palju välismaiseid spetsialiste.

Sealsed valitsused ei ole riiki teinud atraktiivseks ainult kapitalile, vaid kergeks on muudetud ka ekspertide palkamine. Eestil on potentsiaali saada nende riikide sarnaseks edukaks linnriigiks. Lätil ja Leedul neid eeldusi ei ole, Eestil on. Selleks tulebki teadmiste sissevool muuta kergemaks.

Vihjate sotsiaalmaksu laele?

Jah, Eestis on suurte teadmistega kõrgepalgaliste spetsialistide sissetoomine probleem. Väliseksperdid on siin mõne aasta ja lähevad siis tagasi. Nad ei kasuta sotsiaalmaksust kaetavaid teenuseid, aga firmad peavad need ometi kinni maksma. Kulud suurenevad ja see tähendab, et Eesti firma ei suuda neid väliseksperte palgata.

Lagi sotsiaalmaksule oleks probleemi lahendamise üks võimalus. Väga lihtne lahendus, ja loodan, et seda tehakse pigem varem kui hiljem.

Mida veel saaks parandada?

Kõik, mida me teeme, on seotud Euroopa Liiduga ja see seab teatud piirid. Kogu Euroopa vajab rohkem paindlikkust. Rohkem erasektori kaasamist, sest viimane on alati efektiivsem. Tahaks näha, et Eesti saaks selles osas kogu Euroopa jaoks mudeliks. Riik peaks reguleerima, seadma piire, kehtestama seadusi ja valvama nende täitmise üle. Riigi roll ei ole tegutseda ettevõtluses, seda peaks tegema erasektor.

Maksupoliitikas oleks parem maksustada rohkem tarbimist, mitte sissetulekut. Miks mitte tõsta aktsiisimakse kütusele, alkoholile ja tubakale? Kütuseaktsiisi tõstmine tooks kaasa tarbimise vähenemise. See tähendaks, et tuleb vähem importida ning kasu tõuseks ka keskkonnale.
Aktsiiside tõstmine mõjuks positiivselt eelarvelaekumistele ning valitsus saaks raha kasutada näiteks otseste maksude vähendamiseks. Ma tahaksin, et Eesti liiguks seda teed.

Kas see poleks relv opositsioonile, kes väidavad, et nii maksustatakse vaesemat elanikkonda?

See on raske otsus, eriti raskel ajal. Tõenäoliselt tuleb selle langetamisega oodata majanduslikult paremaid aegu. Aga valitsusel peab olema visioon, nägemus, mille poole liikuda. Mille rakendamine annaks Eestile võimaluse püüda ülejäänud Euroopa kinni ning muutuda positiivseks näiteks, kuidas väike riik saab olla majanduslikult edukas ja rikas.

Me elame demokraatias. Jah, Hongkongis ja Singapuris oli lihtsam. Minu vaateid jagavad inimesed peavad siin kogu aeg võitlema populismiga. Keskerakond eesotsas Edgar Savisaarega võib ka sisult häid asju näidata viisil, justkui oleksid need paljude jaoks halvad. Aga meil on demokraatia. Savisaar mängib Eesti arengus olulist rolli pelgalt olles see, kes ta on: esitab küsimusi ja kahtleb alati kõiges. Ta on alati kõige selle vastu, millesse mina usun. Samas, kui ei oleks opositsiooni, oleksin ma mures, et asjad võivad minna liiga kaugele.

Kas valitsusel on visioon?

Ma usun, et valitsuse mõtlemises, peas, on see olemas. Kuigi erinevate ametkondade vahel on erinevusi, usun, et nägemus konkurentsivõimelisest, haritud elanikkonnal ja madalatel maksudel tuginevast majandusest on olemas.

Avalikult on valitsuse liikmetel raske visioonidest rääkida, sest kohe tabab neid kriitika. Selline olukord peletab poliitikud pikemaajaliselt strateegiliselt mõtlemiselt. Eriti enne valimisi.

Loodan, et pärast valimisi kuuleme visioonist rohkem. Tahaksin näha oluliselt rohkem sisulisi arutelusid. Viie Euroopa rikkama riigi sekka jõudmine ei ole visioon, vaid eesmärk. Visioon on, kuidas sinna jõuda. Valitsus peaks rohkem rääkima nendest põhisammastest, millele toetudes me selle eesmärgi saavutaksime.

2 mõtet

•    Tahaksin näha oluliselt rohkem sisulisi arutelusid. Viie Euroopa rikkama riigi sekka jõudmine ei ole visioon, vaid eesmärk. Visioon on, kuidas sinna jõuda.
•    Aktsiiside tõstmine mõjuks positiivselt eelarvelaekumistele ning valitsus saaks raha kasutada näiteks otseste maksude vähendamiseks. Ma tahaksin, et Eesti liiguks seda teed.