Eesti puitmajad on Skandinaavias kuum kaup
25. august 2010, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis toodetud puitmajadest läheb kuni 90 protsenti ekspordiks. Viimasel ajal on nõudlus nende järele kasvanud nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas, aga näiteks Jaapaniski lähevad need hästi müügiks.
«Nii Norra, kuhu Eesti puitmajatootjad müüvad ligi 35 protsenti oma eksporttoodangust, kui ka Soome kinnisvarasektor on elavnenud ja see on suurendanud nõudlust Eesti puitmajade järele,» ütles Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Elari Kivisoo. «Sama tendentsi võib täheldada teistelgi eksporditurgudel.»
Eestis on ligi 200 puitmajade valmistajat, kelle toodangu kogumaht jääb kolme miljardi krooni juurde. 2,5–2,7 miljardi krooni ulatuses sellest läheb eksporti.
Euroopas kõrgel kohal
Et Eesti puitmajad on Euroopas konkurentsivõimelised, näitab Kivisoo sõnul ka statistika.
Nimelt kinnnitavad arvud, et Eesti on müügitulu alusel Soome, Rootsi ja Saksamaa järel Euroopa neljas puitmajade eksportija. Toodangumahu poolest on aga Eesti Soome järel teisel kohal.
«Lähikuudeks väga detailseid ennustusi teha on küllalt keeruline,» nentis Kivisoo. «Kuid olles optimist, ootaks veel teatavat turgude elavnemist, eriti Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal.»
Osaühingu Mountain Loghome tarvis toodavad Lõuna-Eestis Võnnus masinpalkmaju tütarettevõtte Ökoehitus 40 töömeest. Tüüpmaja elamispinna suurus on 190 ruutmeetrit ja selles on neli magamistuba. Tellida saab aga ka eriprojekti vastavalt vajadusele.
Ettevõtte juhi Andres Minni sõnul lähevad firma Mountain Loghome palkmajad praegu põhiliselt Norrasse Vrådali suusakuurorti. Viimase kümne aasta jooksul on sinna müüdud umbes 500 apartementi (võrdub üheperemajaga) suurusega 80–120 ruutmeetrit.
Huvitav turg on Jaapan, kuhu on parematel aegadel läinud kuni 30 maja aastas. «Jaapan on väga eripärase arhitektuuriga maa, kus kõik, kaasa arvatud inimesed ja majad, on palju väiksemad,» rääkis Minn.
Palkmaju ostetakse seal nii kodudeks kui ka suvilateks. Vahepeal, kui euro jeeni suhtes väga kõrgele tõusis, pärssis see ka jaapanlaste ostuhuvi, kuid nüüd on endine olukord taastumas ja tellimuste arv kasvab.
Ehkki Norras ei ole õiget majanduslangust olnud, mõjutas ajakirjandus sealsetegi inimeste mõtlemist. «Nad mängisid Norras mõnda aega rasket elu, enne kui aru said, et midagi pole muutunud,» põhjendas Minn sealse müügi mõningast langust ja sellele järgnenud uut tõusu.
Ka Norra kroon käis vahepeal põhjas ära. «Kui inimene sai varem maja miljoni eest ja pidi hiljem selle eest kaks miljonit või enamgi välja käima, siis pani see muidugi mõtlema, kas üldse osta,» sõnas firmajuht.
Pilk ida suunas
Eestis toodetud palkmajade hinnad tõusid puidu ja tööjõu kallinemise tõttu aastatel 2006–2007 viiendiku võrra aastas ja see pärssis mõnevõrra müüki.
Ekspordiks mõeldud puitmajade tootjad elasid rasked ajad kergemini üle kui kodumaisele müügile orienteeritud ettevõtted. Rohkem kannatasid need, kelle toodang oli suunatud Kesk-Euroopa turule.
Mountain Loghome on nüüd pööranud pilgu vanade sõprade poole idas.
Minni sõnul ongi praegu palkmajade müügiks kõige lootustandvamad maad Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia.
«Neis riikides on väga palju ilusat turismimaad, aga peaaegu puudub turistide majutamiseks vajalik infrastruktuur. Seal alles hakatakse seda rajama ja meie üritame näppu pulsil hoida,» rääkis Andres Minn.
Puitmajade tootja Mountain Loghome
• Käive 2009. aastal – 30 mln kr
• Kasum 2009. aastal – 1,5 mln kr
• Töötajaid 40
• Palkidest tüüpmaja: 190 ruutmeetrit, 4 magamistuba.
• Ruutmeetri hind 13 000 – 15 000 kr
Allikas: Mountain Loghome