Statistikaamet vassib andmetega
24. august 2010, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal palju kõlapinda tekitanud töötute palgasoov võib põhineda vigaselt esitatud statistikal.
Statistikaameti kodulehel välja toodud tabel töötute soovitava brutopalga kohta pakub välja kaks sisuliselt samatähenduslikku palgakategooriat: «vähemalt 10 000 krooni» ja «üle 10 000 krooni». Esimesse jaotusesse kuulus 2009. aastal 65,8 protsenti ja teise 8,7 protsenti töötutest. Kas sellest võib järeldada, et ühtekokku 76,5 protsenti töötutest nõuab brutopalgaks vähemalt kümmet tuhandet krooni?
Küsimustiku koostaja Ülle Pettai jäi selle teooriaga esialgu nõusse. «Keskmine palk on ju tunduvalt üle 10 000 ja eks see töötu vastabki nii sellele,» sõnas ta. «Alla selle ei võtaks ta tööpakkumist vastu.»
Hiljem muutis Pettai aga meelt. «Kui soovitav palk on 5001-10 000 krooni, liigitatakse see gruppi «vähemalt 10 000», » selgitas Pettai statistikaameti arusaama eesti keelest. «Tabel on eksitav.»
Pettai kummutas siiski võimaluse, et sarnane arusaamatus kahe kategooria vahel võinuks tekkida ka küsitletutel. Nimelt palub statistikaamet küsitletul alates 2008. aastast nimetada konkreetse summa, mille eest ta nõustuks tööle minema. Alles siis, kui inimene sellele midagi ei vasta, hakatakse talle vahemikke alates «vähemalt 1000 kroonist» ette pakkuma.
Juhul, kui statistikaamet oma praeguse seisukoha juurde kindlaks jääb, põhineb 18. augusti Postimehes ilmunud artikkel «Miinimumpalga eest läheks tööle vaid käputäis töötutest» siiski õigetel andmetel.