Tootjahinnad tõusevad kuust kuusse
23. august 2010, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel tõusid tootjahinnad töötlevas tööstuses juulis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,1 protsenti, millega on aastane hinnatõus püsinud samal tasemel viimased kolm kuud.
Aastaga tõusid tootjahinnad kõige rohkem metalltoodete tootmises (17 protsenti), kus aasta varem oli hindade langus üks suuremaid. Viimastel kuudel on kasvanud nõudluse tõttu tugevasti kerkinud metallide hinnad ja see jõuab omakorda metalltoodete hindadesse.
Teistest harudest on suuremad muutused toimunud elektriseadmete tootmises (tootjahindade kasv 7,6 protsenti) ning mõningates toiduainetööstuse allharudes, nagu näiteks piimatoodete (kasv 15,6 protsenti) ning jahu ja pagaritoodete tootmises (hinnad langenud ligikaudu 15 protsenti). Samuti jätkus paranenud nõudluse tõttu hinnatõus puidutööstuses, kus aastane kasv on 4,4 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest neli viiendikku ei oodanud järgnevatel kuudel muutusi müügihindades, 15 protsenti eeldas aga hindade kasvu. Taolised ootused on valitsenud tööstusettevõtete seas juba mitu kuud. Mõningal määral on vähenenud hindade langust prognoosivate ettevõtete osatähtsus ning selle arvel suurenenud hindade stabiilsust eeldavate ettevõtete arv.
Hinnatõusu ootused olid juunis keskmisest oluliselt kõrgemad vaid keemiatööstuses, kus Euroopa Liidus on erinevalt Eestist tootjahinnad viimasel ajal ka tugevasti tõusnud. Lisaks on mujal Euroopas kerkinud tootjahinnad oluliselt veel naftatööstuses ning metallide tootmises.
Juulis ekspordihindade aastane kasv taas kiirenes, ulatudes 7,2 protsendini. Juunikuust olid väljaveohinnad 0,7 protsenti kõrgemad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on välisnõudluse märgatav taastumine andnud eksportööridele võimaluse oma kaupade hindu jätkuvalt tõsta.
Samas on impordihindade aastane kasvutempo teist kuud järjest aeglustunud. Eelmise aasta juulist olid sisseveohinnad keskmiselt 8,8 protsenti kõrgemad, kuises võrdluses jäid aga hinnad samale tasemele. Impordihindu enim mõjutav nafta maailmaturuhind on püsinud viimastel kuudel suhteliselt stabiilsena.
Juulis kiirenes metallide ekspordihindade aastakasv 36 protsendini, juunikuuga võrreldes tõusid hinnad 7 protsenti. Metallide osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Palgi väljaveohindade aastane kasvutempo kiirenes samuti oluliselt (15 protsendini), mis tulenes nõudluse suurenemisest. Kummi- ja plastitööstuse tooteid müüdi välisturgudele ligikaudu kümnendiku võrra kõrgemate hindadega kui aasta varem. Vaid tekstiili- ja rõivatööstuse ekspordihinnad olid veel 3–4 protsendiga languses.
Naftasaaduste sisseveohinnad olid juulis 23 protsendi võrra kõrgemad kui aasta tagasi, samas eelmise kuuga võrreldes olulist muutust ei toimunud. Ligikaudu viiendiku võrra on aastaga tõusnud palgi ning töödeldud puidu ja puittoodete impordihinnad, 17 protsenti tõusid metallide sisseveohinnad.
Augustis on prognooside kohaselt oodata väliskaubandusega seotud hindade arengus eelmise kuuga sarnaseid suundumusi.