iDeal kampaania

Unistuste tööandja korraldab arengusauna õhtuid ja peab põnniakadeemiat

Eelmisel aastal valiti Unistuste tööandjaks sisekaitseakadeemia ja selle rektor Lauri Tabur.

FOTO: Peeter Langovits

«Me pole kulutanud selleks ühtki lisasenti, kõik on kinni juhtimisotsustes,» märkis eelmisel aastal Unistuste Tööandja tiitli pälvinud Sisekaitseakadeemia juht Lauri Tabur Turundusraadios kõneldes.

Tema sõnul läheb paljudele korda, et akadeemia on loonud oma töötajate lastele Põnniakadeemia nime kandva lastehoiu, kuid ka selleks pole kulunud sentigi: kool andis klassiruumi ja lepinguline operaatorfirma arveldab ise otse teenuse vajajatega.

Lauri Tabur rääkis Turundusraadios, et kuigi tal oli juba akadeemia rektoriks kandideerides olemas selge nägemus, kuidas asutust juhtida, kulus siiski ligi kolm aastat, enne kui ettevõetud juhtimismetoodikad hakkasid seest väljapoole signaliseerima ning paljud, kes varemalt kooli suhtes umbusklikud olid, hakkasid ühtäkki otsima ise võimalusi koostööks.

Tema sõnul ei olnud tollal akadeemial tööandja brändi kujundamise osas mingit kirjalikku strateegiat, kuid pärast seda kui hakati esinema kutsuma, tuli koolis tinglik kokkulepe selles valdkonnas luua. See kokkulepe tähendab põhimõttelist arusaama, et kõik eri generatsioonidest pärit inimesed on vajalikud ja neil tuleb võimaldada teha võimalikult palju. «Minu roll on neile lubada head teha ja lubada ka eksida,» selgitas Tabur. «Kuula, märka, tunnusta, on see valem.»

Selleks, et saada akadeemiasse parimad töötajad, kellest omakorda otseselt sõltub meie politseinike, piirivalvurite, maksuametnike jt tõekspidamised ja käitumine, on Tabur enda sõnul algusest peale püüdnud leida formaate, kus töötajad saaksid väljendada nii oma ideid kui ka kriitikat. Nii sündisidki Talveakadeemia, Suveakadeemia, Tantsuakadeemia ja Põnniakadeemia nime kandvad formaadid, lisaks veel arengusauna õhtud.

Tabur möönis, et just akadeemilises maailmas on sageli tööl inimesed, kes arvavad, et nad on number ühed. «Minu ülesanne on neile seda tunnet pakkuda, toetada neid, et nad igaüks selleks number üheks kui mitte kogu maailmas siis vähemasti omas valdkonnas saaksid,» rääkis Tabur.

Lauri Taburi sõnul on inimeste märkamine, tunnustamine ning teadlik motiveerimine juba toonud tagasi mitmel moel. Näiteks on mitmed inimesed ja organisatsioonid, kes enne eemale hoidsid, hakanud ühtäkki ise koostööd otsima. Samuti on ametikohtadele konkureerivate inimeste hulk märkimisväärselt tõusnud: kui akadeemilises maailmas peetakse keskmiseks tulemuseks, et korraga kandideerib ametisse üks inimene, siis Sisekaitseakadeemias on see kohati kasvanud 3-4 inimeseni ametikoha kohta.

Tabur märkis, et sageli on temalt küsitud ja isegi imestatud, et mis viga on riigiasutusel kujundada tugevat tööandja brändi kui selleks saab kasutada riigi vahendeid. Tegelikult pole akadeemia aga kulutanud selleks kõigeks tema sõnul ühtegi senti, pigem on küsimus juhtimisotsustes.

«Initsiatiivid pole meie jaoks midagi maksnud, kui vaid ehk minu enda aja, pere ja hobide arvelt,» ütles ta. Näiteks Põnniakadeemia nime kandva lastehoiu teenuse loomiseks eraldas akadeemia ühe vähemkasutatud loenguruumi ja jagas loengud teiste ruumide vahel. Seejärel leiti operaatorfirma, mis ise lapsevanematele teenust pakub. Lastehoid annab noortest vanematest akadeemilisele personalile võimaluse käia muretult loenguid lugemas ja võtta lapsed julgelt kaasa. Igapäevaselt on Sisekaitseakadeemia Põnniakadeemias korraga 8-10 last ning operaator on sellega rahul.

Tunniajast Turundusraadio saadet Lauri Taburiga strateegilise tööandja brändi teemal saab kuulata siit.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles