Rublaga kodus: Vene keskklass enam ei reisi

Sanktsioonid rõhuvad nii Vene rubla kui ka Venemaa majandust.

FOTO: SERGEI KARPUKHIN / REUTERS

Reklaamikoostaja Viktor Lander (35) tavatses ikka naisega uut aastat välismaal vastu võtta. Nüüd, mil rublade eest saab kõva kolmandiku võrra vähem eurosid kui 12 kuud tagasi, istuvad nad koduses Moskvas.

«Kui kurss oktoobri alguses kiiresti kukkuma hakkas, siis me lihtsalt jätsime kõik reisimõtted kus see ja teine,» ütles Lander Wall Street Journali korrespondendile.

Tõusvate naftahindade tiivul kasvas Vene keskklass kümnendiga 2010. aastaks 30 protsendilt 60 protsendile elanikkonnast, ütlevad Maailmapanga andmed. Selle ajaga harjuti piiri taga puhkama ning nautima lääne toitu ja vidinaid.

Käes on aeg taas ümber õppida. Novembri keskel näitas FOMi küsitlus, et 45 protsendi venelaste elusid on rubla langus märkimisväärselt muunud. Pärast seda on kurss veelgi langenud ning reedese seisuga tuli dollari eest välja käia ligi 58 rubla (aasta alguses 32).

President Vladimir Putini populaarsus kõrgub kõigele vaatamata pilvepiiril – Levada Keskuse andmetel 74 protsendi peal. Võimsa tõuke andis usule Putinsse Krimmi annekteerimisega vallandunud patriotismipuhang.

Lisaks sellele on Putini peamised toetajad vaesemat sorti inimesed, keda ülalmainitud majandussündmused kõige vähem puudutavad. Neil pole reeglina säästusid ollagi ja ostud tehakse valdavalt rublade eest.

Tulles aga tagasi rikkama rahva reisiplaanide juurde: turismifirmade andmetel on asjad hullud. «Kõik kukkus kokku,» ohkas Venemaa Turismitööstuse Liidu pressiesindaja Irina Tjurina, kelle andmetel on boneeringud all enam kui poole võrra.

Turismifirma omaniku Tatjana Samoilova sõnutsi on oma töötajate välisreisid tühistanud isegi sellised stabiilsed kliendid nagu kolm Magadani kullakaevandajat. On ka kodanikke, kes väljakutsetele vaatamata välismaid väisavad, aga Samoilova kogemus näitab, et Pariisi asemel käib siis jutt näiteks Varssavist või Prahast. 

Tagasi üles