Sakraalmuusika nõudlus on saanud tiivad

Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni jõulukontsert Soomes. Tõnis Mägi

FOTO: Marko Tubli/Teppo Väätäinen

Kirikupinki nühkida viitsivad lääne inimesed järjest vähem, kuid nende vaim igatseb üha enam taevaliku muusika trööstiva puudutuse järele.

Kooride ja teiste muusikaliste kollektiivide kasutusse koguneb kasvavates kogustes värskeid vaimulikke teoseid, kirjutab Financial Times, viidates arvukatele näidetele Suurbritannias.

See kõik oleks olemata, kui puuduks nõudlus – ning raha muusika tellimiseks. Kust tuleb raha?

Vaimuliku muusika comebacki on võtnud oma südameasjaks esinevad organisatsioonid ja fondid – nagu näiteks 1993. aastal USAs asutatud Soli Deo Gloria.

«Tänane maailm on killustatud ja meieni jõuab ühel või teisel moel niivõrd palju kommunikatsiooni. Koorimuusika toob meid inimlikult ühte... ja see on hindamatu,» ütles Soli Deo Gloria president ja tegevjuht Joseph A. LoSchiavo.

LoSchiavoga nõustub John Studzinski Genesis Foundationist: «See kasvav huvi sümboliseerib tsivilisiatsiooni ees seisvaid laiapõhjalisi valikuid. Mida inimesed täna kalliks peavad? Nad otsivad vaikust, mida religioosne muusika oma teatud vormides pakub, aga samuti ausust, kaastunnet.»

Studzinski hinnangul on kommunikatsioonitulv meid jätnud ilma sellistest asjadest nagu võime üksteist ära kuulata, mõista inimeste raskusi, isegi mõista iseennast.

«Vaimulik muusika paneb sind kuulama, mõtlema, mõistma,» on Studzinski veendunud ning lisab, et ta soovib jätkuvalt leida pühakirjast lõike, mida oleks tarvis tänapäevaste kommunikatsioonikanalite abiga laiema kuulajaskonnani kanda.

«Muusikal on selles oluline osa,» selgitab Studzinski. «Vaimuliku muusikaga on võimalik inimesi sügavalt puudutada ning inimesed igatsevad seda puudutust.»

Tagasi üles