Peep Sooman: 2015 tuleb kinnisvaraturul üks igav aasta

Peep Sooman
, Pindi Kinnisvara juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peep Sooman
Peep Sooman Foto: Tairo Lutter

Aasta 2014 oli kinnisvaraturul väga emotsiooniderohke – erinevalt tavapärasest stabiilsest tõusust või langusest nägime lühikese perioodi kestel nii naeru kui pisaraid. Ja näeme edasi ka. Turul valitseb segadus, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Pisikeste eranditega võib väita, et viimased 12 aastat on kinnisvaraturg arenenud küllalt selges joones – olid tõusuaastad, languseaastad, seisakuaastad ja jälle tõusuaastad. 2014. aasta erineb nendest seetõttu, et vaid ühe aasta sisse mahtus väga palju võnkeid, mis üle pika aja on kaardipaki jälle täiesti sassi ajanud ja turuosalised kukalt kratsima pannud.

Jätame need võngete põhjused seekord kõrvale – pole mõtet uuesti Venemaa mõjust ja majanduskasvust rääkima hakata. Faktid on vajalikud, neile tuginemine on avalikes sõnavõttudes lausa indulgentsi jõuga, aga faktide baasil tekkivad emotsioonid on märksa paljutähenduslikumad ja omavad pikemat mõju kui tühipaljad faktikogumid.

Mis siis ikkagi edasi saab?

Sellele, mis edasi saab, ei oska üle pika aja keegi väga arukat vastust anda. Muidugi, me teame, et järgmiselgi aastal tuleb üüritulult makse maksta, teame, et võlaõigusseadus tuleb ümber teha, teame ka seda, et ports uusi korter- ja büroomaju on turule tulemas. Lisaks teame, et Euroopas on intressid nullis ja teoorias peaks see kinnisvaraäri soodustama. Kuid see kõik on siiski teooria.

Oleme aasta lõpus üle pika aja olukorras, kus enamikele varagruppidele ei julgeta anda ei otsest ostu- ega müügisoovitust. Jah, muidugi on mingid teada-tuntud trendid – näiteks energiasäästlikud uuselamud on jätkusuutlikumad kui vanad paneelikad ja turule mahub veel häid büroopindu ja tootmisettevõtted kogunevad äriparkidesse jne, jne –, kuid investeerimisloogika poolest oleme jõudnud sise- ja välistegurite koosmõjul nullpunkti.

Ei pankurid, investorid ega üksikisikust tarbijad pole enam üksmeelel. Keegi ei ennusta kontrollimatut kaost ega üüratut kasvu, kuid tänased otsused kõiguvad seinast seina – osa investoreid tõmbab turult kogu raha välja, teised matavad seda ulmelistesse projektidesse. Üks perekond laenab end kurguauguni kinni, teine väldib võlga nagu katku.

Üksmeele puudumine ongi kõige kindlam indikaator väitmaks, et revolutsioonilist arengut järgmine aasta kaasa ei too. Analüütikud nimetavad praegust seisu veidi totaka sõnaga – stabiliseerumine. «Eesti kinnisvaraturg on pärast külluse- ja ikalduseaastaid jõudnud stabiilsesse arengufaasi,» kirjutavad piipu popsivad tarkpead. Jama jutt. Tegelikult vajavad turuosalised selgust, aga mida pole, seda pole. Ja nagu ikka – teadmatus tekitab hirmu ning segadust.

Segadusteajastu on tegelikult huvitav periood. Mida «stabiilsem» on turg, seda rohkem hakkab kellelgi kuskilt king pigistama. Terve turg on nn kiiret raha täis, mis ootab väljumist, «stabiilsel» ajal aga on väljumine piiratud ja emotsioon venib nagu benji-kumm, kuni kuskil käib vali plaksatus, hinnad lastakse taluvusepiirini alla ja korjatakse raha kokku.

Keegi aga teeb selle plaksatuse arvelt väga head ostud ning ongi stabiilsuseajastu läbi. Taas kujuneb välja aktiivne turg, kus mingi varatüüp muutub teistest atraktiivsemaks, imagoloogide printerid hakkavad jälle tinti välja sülgama ja tekivad uued muinasjutud unelmate elurajoonidest, viljakatest ärikvartalitest ning nirvaanalikest kaubakeskustest, kus ka pimedad saavad nägijateks ning vaesed kümblevad külluses.

2015. aasta tuleb veel igatahes üks igav aasta. Natuke laseb nirvaana end siiski oodata.

Artikkel ilmus Postimehe kinnisvara erilehes. Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles