Toit muutub peagi strateegiliseks varaks

FOTO: Pm

Kuigi teravilja hinnad maailmas on Ida-Euroopa põua tõttu taevasse kerkinud, aitavad laovarud selle aasta üle elada. Kliimamuutused teevad aga toidu peatselt naftaga võrreldavaks strateegiliseks tooraineks.

Viimase 50 aasta rängim kuumus ja põud on andnud hoobi maailma kahele suuremale teraviljatootjale Ukrainale ja Venemaale. Venemaal on saak hävinud enam kui kaheksal miljonil hektaril ja valitsuse prognooside kohaselt väheneb teraviljatoodang eelmise aastaga võrreldes vähemalt 36 protsenti ega ületa 65 miljonit tonni.

Ajalehe Vedomosti andmetel kavatseb Venemaa naasta nõukogudeaegse praktika juurde ja osta aastatel 2010–2011 sisse enam kui viis miljonit tonni vilja.

Egiptus on mures
Kuigi veel augusti alguses manitses Maailmapank teraviljatootjaid viljaeksporti mitte lõpetama, sest see tooks kaasa toiduainehindade tõusu maailmaturul, on Ukraina ja Venemaa seda siiski tegemas. Kui Ukraina peaks väljaveokvoodid kehtestama järgmisel nädalal, siis idanaabri juures on ekspordikeeld juba sisse seatud ja kehtib aasta lõpuni.

Venemaa samm on teinud ärevaks maailma suurima nisu sisseostja Egiptuse: riigi 80 miljonist elanikust pooled püsivad elus vaid tänu valitsuse jagatavale leivaabile. Riik kulutab toidu subsideerimisele aastas kolm miljardit dollarit. Venemaa aga annab Egiptuse nisuimpordist poole.

Nisu hind tegi juulis viimase 30 aasta kiireima tõusu, kerkides pea neljandiku. Juuni algusest on hinnatõus olnud enam kui 60 protsenti, tuletades teravalt meelde 2007.–2008. aasta üleilmset toidukriisi, mil põllumajandustoodete hinnad kerkisid rekordtasemele ja toidumässud olid igapäevased paljudes arenevates riikides.

Hinnatõus tõenäoliselt jätkub, sest investoreid teeb lisaks selle aasta saagile murelikuks ka praeguse põua mõju Venemaa talinisu saagile: kui vihma ei tule, ei ole mõtet ka head saaki loota.
Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius on veendunud, et kuigi ajalooliselt on toit olnud lokaalne kaup ehk tarbitud on eelkõige lähialadel kasvatatud toitu, siis nüüd olukord muutub.

Põhjuseks on kliimamuutused, mille tagajärjel senised soodsa kliimaga põllumajanduspiirkonnad muutuvad kas järjest kuivemaks või siis vastupidi, niisked alad muutuvad järjest niiskemaks. Kumbki variant ei sobi aga saagikaks põllupidamiseks.

Teooriat kinnitab fakt, et lisaks Euroopas laiutavale kuivusele on tänavust teraviljapuudust suurendanud näiteks tugevad vihmad Kanadas. Sealsete põllumeeste turundusagentuur prognoosib, et vihmad talinisu külviperioodil vähendavad saaki 35 protsendi võrra.

Vahendajad kasumis
«Suured riigid nagu Hiina peavad üha rohkem toitu importima, sest ei suuda ise vajaminevat toota,» põhjendas Helenius toidukaubanduse mahtude suurenemist ja edasist hinnatõusu.
«Kui kliimamuutused toimuvad kiiremini, kui seni arvatud, on mõjud prognoositust suuremad,» rääkis Helenius, kelle firma Trigon Agri loodab toimuvatest muutustest kasu lõigata.

Tänavusest viljapuudusest loodavad kasu lõigata ka USA põllumehed ja vahendajad. Nii prognoosib Chicago konsultatsioonifirma AgResource president Dan Basse Briti majanduslehele Financial Times antud intervjuus, et järgmise aasta juunis lõppeval põllumajandusaastal eksporditakse umbes viis miljardit buššelit (buššel on USA kaubabörsidel kasutatav mahuühik, umbes 35 liitrit – toim) maisi, soja­ube ja nisu. Seda on äsja lõppenud hooajast 15 protsenti enam.

Citigroupi analüütiku David Driscolli sõnul on toidu­kriis ja kõikuvad hinnad vahendajatele alati hästi mõjunud: nii teenis firma ADM kolme aasta taguses kriisis igas kvartalis 400–500 miljonit dollarit kasumit. Võrdluseks: lõppenud kolmel kuul teeniti vaid 178 miljonit.

Tagasi üles
Back