Raport: Eesti pensionäride hulgas on vaeseid suhteliselt vähe

Pangajärjekord pensionipäeval Swedbanki kontoris Viljandis.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eestis on pensionäride hulgas vaeste osakaal väiksem kui elanikkonnas tervikuna, selle poolest erineme teistest arenenud riikidest, selgub värskest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raportist.

OECD andmeil on vaeste osakaal Eesti elanikkonnast 11,7 protsenti, pensionäridest moodustavad vaesed vaid 7,4 protsenti, mis on vastupidine suuremale osale arenguriikidele, mida OECD esindab. Näiteks Soomes moodustavad vaesed 6,6 protsenti kogu elanikkonnast, aga pensionäridest tervelt 9,4 protsenti, Rootsis 9,7 protsenti kogu rahvastikust ning 10,1 protsenti pensionäridest. Austraalias on vaeste osakaal tervelt kolmandik pensionäridest.

Siin tuleb muidugi arvesse võtta, et vaeste osakaal on arvutatud vaid sissetuleku põhjal ning pole arvesse võetud muid varasid ja pensionäridele osutatavaid teenuseid, mis võivad vanade inimeste elatustaset oluliselt tõsta.

Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul võib vaid oletada, mis on niisuguse erisuse põhused.

«Ilmselt on selle üheks põhjuseks asjaolu, et suhtena enamikusse teistesse sotsiaalse iseloomuga toetustesse, mida valdavalt saadakse enne pensioniikka jõudmist, näiteks töötu abiraha ja laste toetus, on meil pensionid suhteliselt kõrged,» nimetas Tamla üht võimalikku põhjust. «Ilmselt on pea kõik pensionärid kinnisvaraomanikud ja sellega seoses ka vastavad kulutused pigem keskmisest madalamad,» lisas ta teise võimaliku põhjuse, ning ei välistanud ka mingit muud, mida esmapilgul ei oska arvata.

Üllatavalt optimistlik on raport ka Eesti oodatava pensioni suuruse osas netopalga suhtes. OECD arvutuste kohaselt ulatub inimese, kes 2012. aastal oli 20-aastane, pension keskmiselt 60 protsendini ja madalapalgalistel koguni 80 protsendini netopalgast. Madalapalgalised saavad reeglina netopalga suhtes kõrgemat pensioni tänu maksusoodustustele, selgitab raport.

Raporti kohalt seisavad pensionisüsteemidel pikas perspektiivis siiski ees suured väljakutsed. Finantskriis on kahandanud valitsuste tulusid, millega finantseerida pensionilubadusi. Paljudes riikides viis kriis usalduse kaotuseni erapensionide süsteemi suhtes, mille hulka kuuluvad ka Eesti teise ja kolmanda samba pensionifondid.

Samal ajal peavad pensionisüsteemid tegelema ka elanikkonna vananemise ja praeguse majandusliku olukorraga, mis pole kaugeltki roosiline.

Praegust majandusseisu iseloomustavad madalad tootlused, madalad intressimäärad ja aeglane majanduskasv. Nendel põhjustel on pensionifondide mahud tulevikus oodatust väiksemad ja pensionid madalamad.

Õnneks on poliitikud seda mõistnud ning suurem osa OECD liikmesriike on viinud viimastel aastatel läbi pensionireforme.

Tagasi üles