Riigikogu liikme ja endise rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on veel ebaselge, kuidas e-residentsus Eestile raha hakkab sisse tooma, või kuidas sellega seisnevad riskid maandada.
Ligi: on ebaselge, kuidas e-residentsus raha sisse toob
6. detsember 2014, 23:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii lihtne see pole, et annad mitteresidendile ID-kaardi ja saad teiste riikide maksud endale, isegi ettevõtte registreerimisest ei piisa, vaja on maksuresidentsust, topeltmaksustamise vältimist, tugevamat järelevalvet ja IT-investeeringuid,» ütles Ligi sotsiaalmeedia vahendusel.
«Kogu lugupidamise juures Taavi Kotka vastu ei saa ma seda pidada veel tema kõige olulisemaks ega lõpetatud tööks, kuigi teda oli kännu tagant lükkamiseks MKM-i vaja. Kännud pole aga kujuteldavad ega tingimata ületatud. Kuidas raha kulutada, on juba selge, kuidas teenida ja riske maandada, on veel suuresti lahtine,» lisas Ligi.
Esmaspäevast saavad välisriikide kodanikud esitada e-residendi digi-ID taotlusi kõikides politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes. Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on Eesti Vabariigi poolt välja antav isikut tõendav dokument, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes elektroonilises keskkonnas, näiteks isikutuvastamiseks e-teenuseid tarbides ja dokumentide digiallkirjastamiseks, teatas amet.
Taotluse esitamiseks tuleb e-residendiks soovijal esialgu külastada Eestit ja PPA teenindust. Teeninduses tuleb esitada taotlus, samas võetakse taotlejalt sõrmejäljed. Nõuetekohase foto võib tuua ise või teha tasuta teeninduse fotoboksis. Esimeses järgus saab e-residentsust taotleda ainult Eestis, aga järgmisel aastal on plaanis laiendada digi-ID taotlemise võimalus ka Eesti välisesindustesse.