Jeep: sõjamehest linnavurleks

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeep, nagu ta algselt mõeldud oli...
Jeep, nagu ta algselt mõeldud oli... Foto: Bettmann / Corbis

Aasta oli 1940. American Bantam Car valmistas USA armee tarvis esimese Jeep’i. Teise maailmasõja lõpuks oli viimaseid vorbitud juba 650 000 tükki.

Koju jõudes kiitsid veteranid kangesti «dziibi» vastupidavust ning võimet hakkama saada ka seal, kus lõpeb asfalt. Ning hakkasid neid valitsuse käest soetama.

Brändil oli terve rida omanikke, enne kui ta 1987. aastal Chrysleri kätte jõudis, kirjutab Bloomberg Businessweek.

Üürike aasta hiljem sai Kanada antropoloog Grant McCracken Chryslerist telefonikõne. Kas ta oleks nii kena ja aitaks neil närida läbi ühest huvitavast nähtusest?

Nimelt oli linnarahvas kukkunud agaralt neid sõjamasinaid soetama ning tootjale jäid tungi tagamaad tabamatuks.

McCracken külastas seepeale ridamisi inimesi, kelle hooviväravas seisis Jeep. Mis selgus?

Esiteks meeldis Jeep nii «peavoolumeestele» kui paadunud ekstsentrikutele. Teiseks nähti militaarsete juurte ja jonnakalt jõulist masinat kui «just seda õiget autot karmide linnatänavate jaoks».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles