Tööotsijad rakendati PR-vankri ette

Stjuardessikandidaatidel tuli pärast terve päeva kestnud ootamist läbi teha rollimäng. Parasjagu on sellega ametis Julia Branta ja Natalia Radova. Foto: Mihkel Maripuu

Sajad eestimaalastest tööotsijad jahtisid eile Läti lennufirma Air Balticu värbamisüritusel 15 pardateenindaja kohta, ettevõtmise üldine õhustik meenutas superstaari valimist.

«Inglise keel: väga hea. Vene keel: hea. Huvid: läti keel ja lennukid. Seos ajakirjandusega – parem välja jätta,» mõtlesin oma CVd lõunanaabrite odavlennufirmale meelepärasemaks kohandades. Air Balticu eelteate kohaselt pürgis 15 stjuuardikohale üle 500 inimese; karmis konkurentsis iseendaks jääda tähendaks kaotust.

Olümpia hotelli konverentsisaali sisenedes osutus lätlaste prognoos küll pisut ülepaisutatuks, kuid istekohta leida oli sellegipoolest võimatu. Hinnanguliselt kuulas tutvustavat esitlust 300 inimese ringis, kellest mehi oli heal juhul kümnendik.

Üleüldine õhustik meenutas superstaari valimist, kohal olid kõik olulisemad Eesti meediaväljaanded. Pooleteisetunnine ettekanne tegi puust ja punaseks, mis septembri keskpaigast kahekuist koolitust alustavat 15 õnnelikku ees ootab.

Nigel palgapakkumine

Tulevane stjuuard peab muu hulgas olema vähemalt 170 ja stjuardess 165 sentimeetrit pikk, taluma naeratades põrgulikku pinget ja oskama ujuda. Võimsaks boonuseks on soome keele oskus.
Suurim pettumusohe läbis saali aga hetkel, kui slaide lapates jõuti palga suuruseni: värskel pardateenindajal tuleb esialgu leppida 430 euro ehk 6728 krooniga. Pärast kümneminutilist pausi istekohti igatahes juba jagus.

Siiski jätkas võitlust ligikaudu 200 särasilmset eestimaalast, kes edasiseks tuleprooviks 20–30-liikmelisteks gruppideks jaotati. Esimestesse rühmadesse pääseda oli lootusetu, sest vilkad neiud ründasid korraldajaid pea sama usinalt nagu televiisorisõbrad üheksa aastat tagasi OnOffi kauplust.

Lühike rollimäng

Enne katseid aega surnuks lüües avanes võimalus konkurentidega tutvuda. 25-aastasel Natalja Radoval varasem stjuardessikogemus puudub, ent teenindussfääris on ta põhjanaabrite juures tööd murdnud küll.

Soome keele oskust peabki Radova Soome-siseste lennujaamade arvult juba Finnairi ületavas Air Balticus kõige olulisemaks. «Neid oskajaid on siin palju,» purustas ta minu kui keeleoskamatu lootused lätlasi teenima hakata juba eos.

Alles eile katsetele tulla otsustanud Evelin Ziugmannil tundus eeliseid olevat veelgi rohkem: neiul on pikaajaline töökogemus Tartu lennujaama ground-handling’us. Ta ise pidas määravamaks eesootavat testi. «Eks neile on üks kõige olulisemaid punkte see, kuidas sa mingist situatsioonist välja tuled. Nad vaatavad su pingetaluvust,» hirmutas ta.

«Usun, et nad kontrollivad kõik põhilised oskused juba enne koolituse algust ära,» prognoosis üks väheseid meessoost päriskandidaate Märten-Anh­tuan Tran-Tõnissoo.

Päev läbi oodatud katse kujutas lihtsat rollimängu ning kestis vaid mõne minuti. Mina pidin stjuuardina ohjeldama purjus reisijat, kes õhkutõusmise ajal uut jooki nõudis.

«Mul on kohutav pohmell,» kurtis klienti etendav noormees. «Mõistan, mul ka,» vastasin laia Air Balticu naeratusega.

15 väljavalitule lubati helistada veel samal õhtul. Otsustasin uinuda, telefon padja all.