Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutused langesid 14 protsenti

Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus aastatel 2002–2013

FOTO: Statistikaamet

2013. aastal tehti Eestis kulutusi teadus- ja arendustegevusele 326 miljoni euro eest, mida oli 14 protsenti vähem kui 2012. aastal. 

Hoolimata uudise negatiivsest iseloomust ei ole põhjust hädakella lüüa, märkis statistikaamet. Väikeriigi statistika eripäraks on asjaolu, et mõne üksiku suurema projekti käivitumine või lõppemine võib oluliselt mõjutada konkreetset statistilist näitajat.

Aastatel 2010–2012 tehti Eesti õlitööstuses olulisi investeeringuid tehnoloogiliseks arenduseks, mis tõstis Eesti kogukulutusi teadus- ja arendustegevusele varasemast märkimisväärselt kõrgemale tasemele. 2013. aastal jõuti piloottehase ehitusel tootmisfaasi ja uusi investeeringuid tehti palju väiksemas mahus, mis oligi teadus- ja arendustegevuse kulutuste languse põhjuseks.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ehk teadus- ja arendustegevuse intensiivsus langes 2012. aasta 2,16 protsendilt 2013. aastal 1,74 protsendile. Langus oli EL liikmesriikide hulgas suurim – koguni 19 protsenti, sest kulutuste vähenemisele lisandus SKT kuueprotsendilise kasvu mõju. Sellest hoolimata platseerus Eesti liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse pingereas teise kümne algusesse.

Õlitööstuse tekitatud vahepealse buumi varjus ei ole Eesti pikaajaline kasvutrend muutunud ja lähenemine EL keskmisele jätkus. Kui 2002. aastal moodustasid Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutused elaniku kohta vaid 11 protsenti EL keskmisest, siis 2013. aastal juba 46 protsenti.

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutustest oli 2013. aastal 47 protsenti rahastatud riigi poolt ning riigipoolne rahastamine kasvas 2012. aastaga võrreldes 6 protsenti. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine aga enam kui kunagi varem – 2,13 protenti.

Tagasi üles