Venemaa lõpetas Eesti bussifirmade nöökimise
17. august 2010, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kaheaastast Eesti bussifirmade boikoteerimist on Venemaa transpordiministeerium hakanud jääd sulatama, jagades siinsetele transpordiettevõtetele taas reisijate juhuveo lubasid.
«Näiteks kui Vene turismifirma soovib mingil põhjusel tellida Eesti bussi oma Eestisse saadetavale turismigrupile, siis nüüd on seda võimalik teha,» selgitas Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) reisijateveo ekspert Tarvi Viks. «Enne tegid selliseid vedusid ainult Vene vedajad.»
Vastavalt 2000. aastal Eesti ja Venemaa valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele võivad ühes riigis registreeritud bussid vedada reisijaid piiranguteta teisele poole piiri ja tagasi.
Ent piiri tagant uusi reisijaid peale võtta saab vaid eriloa alusel, mille kvootides igal aastal kokku lepitakse. 2008. ja 2009. aastal kvootide osas lepinguni ei jõutud, ent tänavu on mõlema riigi käsutuses taas 175 juhuveoluba.
Kaotus miljon krooni
Majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialisti Eda Rembeli sõnul tekkis kaheaastane seisak puhtalt Venemaa vastuseisu tõttu.
«Lubade vahetamise korra lepib alati kokku autotranspordialane ühiskomisjon, aga vahepealsetel segastel aegadel ei ole komisjon poliitilistel põhjustel koos käinud ja lubade arvu ei ole saanud korrektselt kokku leppida,» selgitas ta. «Meie pool on igal aastal teinud kirjalikke ettepanekuid lubade arvu suhtes, aga Vene pool lihtsalt ei vasta neile.»
Eelmise aasta septembris võttis aga idanaaber Rembeli sõnul pehmema joone. «Venemaa võttis seisukoha, et nad vaatavad Eesti taotluse uuesti üle ja praeguseks oleme tõesti jõudnud selleni, et lisaks aasta alguses vahetatud 25 loale oleme 150 luba juurde saanud,» sõnas ta. «Neid on praeguseks juba bussiettevõtetel võimalik ERAAst taotleda. See on meie väga järjekindla koostöösoovi ja pidevate kirjade vahetamise tulemus.»
Ühe loa eest saab bussifirma teha ühe reisi ning praeguseks on 175 loast Viksi sõnul transpordiettevõtetele jagatud 37. Edetabeli tipus troonivad Hansabuss ja Sebe, kes on saanud vastavalt kümme ja seitse juhuveoluba.
«Oleks saanud tunduvalt rohkem võtta, aga kuna neid veolubasid ei ole aastaid olnud, siis meil ei ole ka väga palju selliseid sõite, kus neid vaja on,» nentis Hansabussi juhatuse liige Taivo Puuorg.
«Oleme sõidud oma Vene partneritele edasi müünud ja väga paljud kliendid ei oskagi meie käest neid enam küsida,» lisas ta. «Kaotasime käibes umbes miljon krooni.»
Tuleviku suhtes on bussifirmad siiski lootusrikkad. «Loodame väga, et see ei ole üks ja ainus kord, vaid taastub aastatetagune normaalne olukord,» uskus Puuorg.
Trahvikviitungid mõjusid
Rembeli sõnul on aga lepingul teinegi pool: ka Venemaa bussifirmad vajavad Eesti kliente.
«Algul põhjendasid venelased keeldumist sellega, et Vene poolel pole Eesti lube vaja,» rääkis Rembel. «Aga me ei ole selle väitega nõus, sest meie territooriumil on avastatud selliseid Vene registreerimisnumbriga busse, mis on teinud lubamatuid vedusid, ja nad on ka trahvi saanud. Oleme oma kirjades Vene poole tähelepanu sellele juhtinud ja eks ka see on andnud mingi väikse lükke tulemuseni.»
Suhete normaliseerumiseni on siiski veel tükk maad, sest praegu on Venemaa Eestile lubade andmisel vastu tulnud vaid pooles ulatuses. «Oleme aastaid selliseid läbirääkimisi läbi viinud ja meie soov on alati olnud 350 luba aastas,» ütles Rembel.