DNB tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi 1,7 protsendile

Aivar Õepa
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra panga DNB kontor Riias.
Norra panga DNB kontor Riias. Foto: Ints Kalnins / Reuters

Viimastele andmetele tuginedes ennustab DNB Eesti tänavuseks majanduskasvuks 1,7 protsenti; veel septembris pakkus pank, et majandus kasvab tänavu vaid 0,7 protsenti.

Läti ja Leedu majandused kasvavad DNB prognoosi kohaselt Eesti omast kiiremini, vastavalt 2,4 ja 2,8 protsenti.

Samas langetas DNB ootusi aga kõigi kolme Balti riigi tulevasele majanduskasvule. Eesti majanduse kasvuks ennustab pank järgmisel aastal kaks, Lätil 2,5 ja Leedul 2,6 protsenti.

Järgmise aasta pessimistlikum prognoos on suuresti tingitud Baltimaade ebakindlast väliskeskkonnast. «Venemaa ja läänemaailma vastasseis mõjutab ärikeskkonna ennustatavust, mis omakorda vähendab ettevõtete valmisolekut investeeringuid teha,» ütles DNB Panga juhatuse esimees Atle Knai.

Veel eelmisel aastal oli Venemaa ekspordimahult Eesti jaoks kolmas ning Lätile ja Leedule tähtsaim kaubanduspartner.

Eesti tähtsamatest kaubanduspartneritest sai sanktsioonide tõttu valusa löögi Soome. Sel aastal on naaberriigi majanduskasv negatiivne, järgmisel aastal on oodata alla ühe protsendi jäävat kasvu. Eestil võib aga olla võimalus kaubandussuhete tihendamiseks Rootsiga, mille impordimaht peaks järgmise aasta jooksul 5 protsendi võrra tõusma.

Baltimaade majanduskasvu vedurid on DNB teatel suuresti ühised: sisemine nõudlus, ELi toetused, tööjõu tootlikkuse kasv ning väliskaubandus. Leedu pisut kiirem kasv tuleneb paljuski positiivsest reaktsioonist eurotsooniga liitumisele. «Juba pelgalt Maastrichti kriteeriumide täitmine ja euro-ootus võivad välisinvestoreid Leetu tõmmata,» lausus Knai.

Jätkuv probleem Eesti, Läti ja Leedu majanduses on kvalifitseeritud tööjõu vähesus, mis avaldab survet palkade kasvuks. Käesoleva aasta teises kvartalis tõusis keskmine palk Eestis 4,8, Lätis 6,4 ja Leedus 4,6 protsenti. «Osa palgataseme kasvust põhineb lihtsalt konvergentsil, sest palgad siin on endiselt madalamad kui ülejäänud ELi riikides,» sõnas Knai.

DNB prognoosib majanduskasvu kiirenemist Baltimaadele 2016. aastaks, kui negatiivsed välised mõjud peaksid vaibuma ning taastunud konkurentsivõime taas majandust elavdama hakkab. Sel aastal jõuab Balti riikideni ka uus Euroopa Liidu toetuste laine, mille mõju majanduskasvule peaks avalduma 2015. ja 2016. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles