USA justiitsministeerium on asunud uurima juhtivate ravimifirmade korruptsioonitaset, luubi all on teened ja annetused arstidele, konsultantidele ja litsentsite väljastajatele kõikjal maailmas.
Ravimitootjad panustavad tohtrite lõunasöögihimule?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi ja finantsjärelevalve ametnike külastusi on kinnitanud muuhulgas GlaxoSmithKline, Pfitzer, Bristol-Myers Squibb, Eli Lilly ja Merck.
Olukorraga tuttava advokaadi sõnutsi uurib justiitsministeerium, kas ravimifirmad pole äkki «ignoreerinud valdkonnaga kaasnevaid süsteemseid riske».
Advokaat leiab, et valitsuse huvi on USA rangete altkäemaksuvastaste seaduste valguses täiesti mõistetav. Delikaatseks tegevat olukorra ka tõsiasi, et paljudes maailma maades on tervishoiutöötajad riigi palgal.
Lõunasööke ja kinnimakstud konverentsireise on ravimitööstuse puhul ammust aega pingsalt jälgitud, seekord üritab aga justiitsministeerium probleemile laiemalt läheneda ja uurib firmade tegevuse kõiki aspekte väljaspool USAd, ütlesid lähedalseisvad allikad.
Muuhulgas on vaatluse all arstide värbamine kliiniliste katsete jaoks. Mõnedel turgudel võivad needsamad arstid osutuda samaaegselt regulatiivsete nõukogude liikmeteks, kes ravimitele kasutusloa väljastavad – või ei väljasta.
USA justiitsministeerium keeldus küsimust Financial Timesile kommenteerimast. Mullu novembris andis ministeeriumi kriminaalosakonna juhataja Lanny Breuer aga teada, et uurijad kavatsevad ravimitööstuse rahvusvahelise korruptsiooni «aastateks» fookusesse võtta.
Paljude meelest on just ravimifirmadel eriti raske USA altkäemaksuvastaseid seadusi täita. Igapäevaselt puututakse kõikjal maailmas kokku tuhandete arstide, haiglatöötajate ja regulaatoritega, keda Ühendriikide seaduste valguses riigiametnikeks peetakse, kuna nad on riigiasutuste palgal.
USA seaduse järgi ei ole aga firmadel lubatud võõramaistele valitsusametnikele kasusaamise eesmärgil väärtesemeid kinkida.
Ühe ravimifirma advokaadi sõnutsi puutuvad nad mõnes riigis valitsusametnikega kokku pea igal sammul: olgu siis tegemist vabrikule ehitusloa taotlemise, ravimile litsentsi saamise, kliiniliste katsete korraldamise, rohtude importimise, ravimite müügi ja turustamise või tootele haigla poolse kasutusloa saamisega.
«Enamike firmade kogemus on, et kõik need valdkonnad on üsna riskantsed. Kui me oma töötajaid ette ei valmista ega hari, võib neil kergesti probleeme tekkida. Kui sa näiteks endale tollimaakleri palkad, kust sa tead, kas ta äkki ametnikele altkäemaksu ei jaga?» ütles advokaat.
Advokaadifirma Arnold & Porteri sõnutsi huvitavad justiitsministeeriumit ennekõike altkäemaksud, mis võivad olla mõjutanud väljaspool USAd sooritatud kliiniliste katsete tulemusi.
Tervishoiuministeeriumi hiljutise uuringu järgi on 80 protsendi ravimite turustusloa saamiseks toetutud vähemalt ühele välismaal sooritatud katsele.
«Kui ministeerium avastab, et tooted said kasutusloa uuringute alusel, mis nende silmis on korruptiivsed, siis võivad õiguslikud tagajärjed olla tõsised,» seisab Arnold & Porteri juulikuises kliendikirjas.
Korruptsioonivastase mittetulundusühingu Trace’i president Alexandra Wrage ütles, et ravimifirmad paistavad pahatihti silma ebakohase lahkuse ja tähelepanuga, mida välismaiste riigihaiglate arstidele osutama kiputakse: nagu näiteks kallid veinid ja lõunasöögid Balis või Monacos korraldatud konverentsidel.
«Meile teadaolevalt ei ootagi arstid raha. Nad on lihtsalt valmis firmade esindajatega kohtuma vaid siis, kui sellele järgneb lõunasöök või konverents,» ütles Wrage. Sageli makstakse selliste koosviibimiste puhul kinni kogu reis.
Ka USAs on ravimifirmade ja arstide suhted viimasel ajal tähelepanu pälvinud. Pfizer tunnistas aprillis, et maksis 4500 eraarstile kuue kuu jooksul 35 miljonit dollarit. Hariduskuludeks ja uute ravimte arendamiseks-turundamiseks. Sellised maksed on USAs seadusega keelatud.
Copyright The Financial Times Limited 2010.