Toiduainetööstuses on hõivatute arv vähenenud
13. august 2010, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki toiduainetööstuse toodangumaht on viimasel kümnendil märgatavalt tõusnud, siis tootmise moderniseerimise, automatiseerimise ja ka osa ettevõtete sulgemise tõttu on hõivatute arv selles sektoris vähenenud ja uusi töökohti naljalt juurde ei teki.
Esimene suurem tööhõive langus toimus vahetult enne ja pärast ELiga liitumist -17 000 töötajalt 16 500 töötaja peale . See oli seotud nende ettevõtete sulgemisega, mis ei olnud suutelised tootmistingimusi Eli hügieeninõuetega vastavusse viima, selgitas Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
2008 - 2009 aastate majanduslangusest tulenev tootmise koondumine ja kulude kokkuhoid vähendas tööhõivet veelgi.
Töötajate arv vähenes 2009. aastal võrreldes eelneva aastaga 10 protsenti, samal ajal kui tootmise langus oli 20 ja ekspordi langus 12 protsenti.
Seoses aktsiisitõusust tingitud mahtude vähenemisega on pankrotti läinud või suletud alates aastast 2008 AS Almo (20 töötajat), AS Onistar (100 töötajat), AS Rakvere ja Moe Piiritusetehased (70 töötajat), Puls Brewery AS ( 80 töötajat).
Juhtivate Eesti alkoholitootjate töötajaskond on olulisel määral vähenenud: ASis A. Le Coq 110 inimese, ASis Saku 50 inimese ja ASis Liviko-10 inimese võrra.
Tervikuna on sektoris vähendatud ligi 440 töökohta.
Praegused pisut positiivsemad uudised majanduse toibumisest annavad Potisepa sõnul alust ootustele uute töökohtade osas. Ka toiduainetööstuses on tema sõnul aset leidmas väike toibumine siseturul: 2009.aastal oli eelnevad aastaga võrreldes tõus siseturul 2 protsenti ja ekspordis 25 protsenti.
«Uued töökohad saavad tekkida ainult tootmismahtude suurenemisel ja tellimuste lisandumisel. Siseturu hüppelisele nõudluse kasvule ettevõtjad ei looda, laieneda ja uusi töökohti luua saame ainult praegu sel juhul, kui kasvab välisnõudlus ja suudetakse siseneda uutele turgudele. See aga on vaevaline ja aeganõudev protsess,» rääkis Potisepp.
Toiduainetööstuses on ka palju hooajalist tööd ja selle tegemiseks kasutatakse igal aastal ajutist tööjõudu, mis mingil määral suurendab hõivatust. Näiteks võtavad ajutiselt töötajaid juurde jäätisevabrikud, konservitehased, jookide tootjad.
Praegu Toiduliidu juht uute töökohtade lubamisel veel kuigi optimistlik ei ole, kuid ta tõstab toiduainetööstust esile töökohtade säilitajana ja seda vaatamata tarbimise langusele.
«Võin öelda, et uusi töökohti luuakse äärmiselt ettevaatlikult ja terava vajaduse korral, sest kõik juhid teavad, kui kerge ühtpidi on töötajaid tööle võtta ja kui raske koondada – valusaimad otsused tööelus mõlemale poolele,» sõnas Potisepp.