Kukkuv naftahind peatab uute õlitehaste ehituse
Lisatud keskkonnaministeeriumi kommentaar kell 12.31!

Eesti Energia juht Sandor Liive Enefit-280 õlitehase juhtimispuldis.

FOTO: Peeter Langovits

Sel nädalal alla 80 USA dollari barrelist langenud naftahind vähendab põlevkiviõli tootmise kasumlikkust sedavõrd, et tootjad plaanivad jätta uued investeeringud ootele.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on ettevõtte vanade õlitehaste tasuvuspiir 30-35 dollari juures barrelilt. «Uute investeeringute juures on aga siht seatud, et tootmine peaks ära tasuma ennast 75-dollarilise barrelihinna juures,» ütles ta.

Kui hind alla selle 75 dollari langeb, ja üsna tõenäoline on, et langeb, vaatab Eesti Energia uuesti üle teise õlitehase ehitamisotsuse. «Selle kohani, kus me peaks otsustama, et kas läheme investeeringuga edasi, on veel üksjagu aega, umbes aasta jagu,» rääkis Liive. «Raske ennustada, mida naftahind vahepeal teeb, aga kui ta edasi nii madal on, võib olla mõistlik investeeringud edasi lükata.»

Liive sõnul käitutakse terves sektoris nii: kõrge naftahinna juures tehakse investeerimisotsused, madala juures korrigeeritakse oma plaane. Samas kindlustatakse end ka madala hinnaga kaasnevate riskide vastu.

«On näiteks võimalik kogu toodang pika aja jooksul ette ära müüa, sellega saab riskid kohe alguses, kui investeerimisotsus tehakse, ära katta,» ütles Liive. «Eesti Energia on jooksvas äritegevuses, see tähendab nii elektri- kui ka õlimüügis, kasutanud kogu aeg riski maandamiseks eri finantsinstrumente.»

«Kui kunagi sai 80 dollarit lugeda väga heaks hinnaks naftaturul, siis tänu omahinna märkimisväärsele kasvule on selline tase peaaegu miinimumina vajalik,» ütles Viru Keemia Grupi (VKG) tegevjuht Priit Rohumaa. Tema sõnul pole mõtet äsjase keskkonnatasude tõstmise otsuse tõttu Eestis mõtet enam planeerida projekte, kui naftahind on alla 90-100 dollari barrelilt.  

«Nafta hinna langus ja keskkonnatasude tõus teevad kindlasti suured korrektuurid ettevõtte selle ja järgmiste aastate plaanidesse. Seda ka potentsiaalsete investeeringute osas,» rääkis Rohumaa.

«Investeerimisotsused võivad jääda tegemata paljudel sektori ettevõtetel, sh Viru Keemia Grupil. Investeeringute ära jätmine mõjutab põlevkivivaldkonna üldist arenguvõimet. Täna tegemata investeeringute ja arengu puudumise mõju võib tunda kogu Eesti riik nii homme kui ka pika aja pärast. Praeguses olukorras jääb kogu põlevkivisektoril loota turu stabiliseerumisele,» lisas VKG juht.

Rohumaa sõnul on VKG tehnoloogiliselt ja tootmisvõimsuselt praegu tugevam kui kunagi varem, see võimaldab kriisides ellu jääda. «Petroteride väga head tootmisrežiimid annavad põhjust uskuda, et oleme tehnoloogia poolelt valmis rasketeks aegadeks,» ütles ta.

Samuti rõhutas Rohumaa efektiivse majandamise ja põhjaliku finantsplaneerimise tähtsust. «Sellise planeerimise juurde käib ka selge arusaamine, mida ettevõte saab endale lubada erinevates turusituatsioonides,» ütles ta.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv ütles ministeeriumi pressiesindaja teatel, et kui Viru Keemia Grupp on raskustes, siis ei saa selle põhjuseks olla ülejärgmisel aastal tõusvad keskkonnatasud. «Kui uute keskkonnatasude järgi maksab põlevkivi tonn 2016. aastal 1,58 eurot, siis tähendab see, et tonni põlevkiviõli töötlemisel kasvab keskkonnatasu keskmiselt seitsme sendi võrra aastas,» lausus ta.

Tema sõnul moodustab see toodangu lõpphinnast ka praeguse madala toornafta hinna taseme juures vaid kolm protsenti, kaevandamisõiguse kasv eraldi 0,01 protsenti. «Viru Keemia Grupp manipuleerib avalikkusega ning hirmutab Ida-Virumaa inimesi alusetult, väites, et 2016. aastal rakenduvad keskkonnatasud on põhjuseks kellegi koondamisele,» ütles ta.

Talijärve sõnul kehtestati põlevkivi ressursitasu ülemmäär seadusega juba 2009. aastal ning selleks on maksimaalselt kuus eurot ja 35 senti. «Seadusega kehtestatud ülempiiriga on ettevõtted saanud oma investeeringuid tehes arvestada juba 2009. aastast alates ja need piirid ei muutu. 2016. aastal on põlevkivi ühe tonni kaevandamisõiguse tasu üks euro ja 58 senti ning seega ollakse seaduses ettenähtud ülempiirist veel väga kaugel. Neljapäeval valitsuses muudetud keskkonnatasude otsusega ei jõuta selle ülempiiri lähedalegi,» märkis ta.

Arvestades, et Viru Keemia Grupp kaevandas 2013. aastal 2,34 miljonit tonni, siis teeb see kaevandamistasude keskmiseks kasvuks kokku veidi alla 200 tuhande euro aastas.  «On selge, et sektorit mõjutavad praegu langenud toorõli hind, kasvavad tööjõukulud ning muutuv CO2 hind, mis on praegu siiski prognoositust oluliselt madalamal püsinud,» lausus ta.

Talijärv viitas ka, et viimase kümne aasta keskmine inflatsioon oli 4,31 protsenti ehk tavalise eestlase jaoks tõusid hinnad keskmiselt igal aastal üle nelja protsendi. «Suurtööstus eeldab aga, et nende jaoks oleks hinnatõus kümme aastat järjest null protsenti. Tasude külmutamine tähendaks, et aastal 2025 on tonn põlevkivi sama hinnaga mis täna - 1,53 eurot. Taastumatu maavara põlevkivi ressursitasu muutus kolm protsenti aastas on selline, et riigile kuuluva maavara kasutamine äriettevõtete poolt ei muutuks ajas odavamaks,» lisas kantsler.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles