Must äri e-kaubanduses vohab täie hooga

FOTO: SCANPIX

Kuigi eraisikuist vahendusteenuse pakkujad ei vastuta tihti oma müüdud kauba eest ning ei tasu vahenduse pealt riigimakse, on nende tegevuse tõkestamine üsna võimatu.

Kuigi neid, kes sellise vahendusega tegelevad, ei ole võimalik kokku lugeda, on nende arv viimastel aastatel jõuliselt kasvanud.

«Aastal 2012 jäi Facebookis ja Buduaaris silma mõnikümmend aktiivset ettevõtjaks registreerimata eraisikust e-kauplejat, kes olid oma äritegevuse edendamiseks loonud kõlavate nimedega butiigid ja poed. Tänaseks on selliseid poepidajaid juba mitusada, kelle fännide arv varieerub 1 000-22 000ni,» ütles E-Butiigi omanik ja e-kaubanduse liidu juhatuse liige Signe Kõiv.

Tellimine on lihtne – sa saad imeodavalt tellida nii rõivad, kodukaupu kui elektroonikat. Tarne võtab 15-60 päeva ning tihti tuleb kaup ilma täiendava postikuluta otse koju. Seejuures aga ei võta vahendaja vastutust ei kauba kvaliteedi ega sobivuse eest, ostu pealt jäävad tasumata riigimaksud ning võib ka juhtuda, et vahendaja ei telli kaupa, vaid kaob koos rahaga.

«Tellisin ka ja sain kahel korral vale suuruse. Müüja teatas, et pn vahendaja ja tema valet suurust ei pakkinud ega postitanud. Soovitas ise maha müüa. Selline tore vahendaja on V.M. Riided Inglismaalt ja Aasiast FB rühmas,» jagas üks ostja Facebookis kogemusi. 

Kuna selline olukord pole reguleeritud, tarbijakaitseamet sekkuda ei saa. Tarbijakaitseametile teadaolevalt pole plaanis ka muudatusi. Palveid on neile küll tulnud.

«Eraisikult kaupu ostes tuleb arvestada, et kui ilmnevad probleemid, tuleb abi saamiseks kohtusse pöörduda. Tarbijakaitseamet saab aidata kaebuseid lahendada vaid siis kui müüjaks on firma ja ostjaks eraisik,» ütles Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski-Toomik. Ta lisas, et vastavalt laekunud pöördumistele on amet teavitanud ka selliselt kauplevatele eraisikutele, et kui nende tegevus on käsitletav majandus- ja kutsetegevusena, tuleb neil täita kauplejatele kehtestatud nõudeid.

«Hiinast tellides võtabki tellija teadlikult riski jama otsa sattuda. Ja kui sellega eelnevalt ei arvesta, siis oma viga. Enamus tehingutest siiski õnnestuvad ja ei näe põhjust siin sama toote eest mitmekordset hinda maksta, » avaldas üks teine sotsiaalmeedias arvamust.

Kuna inimesed eelistavad soodamat hinda, on registreeritud e-kauplejate elu läinud kibedaks.

«Mina sulgesin 2012. a. detsembris oma e-poe esinduskaupluse Tallinnas, kuna muutunud turutingimustes ei suutnud mõlemat opereerida - kõlvatust konkurentsist tekkinud hinnasurve oli väga suur,» ütles Kõiv, kelle e-poe käive langes eelmisel aastal tunamullusega võrreldes 55 protsenti. Ta ütles, et ei oska täna rõivaste e-kaubanduses nimetada ühtegi jõulist kodumaist e-kauplejat, kelle tegevus oleks teiste turulolijate paadi oluliselt kõikuma löönud. On palju katsetajaid, kelle müügimahud on siiski väikesed, ilmselt väiksemadki kui eraisikust e-kauplejate omad.

Vabalt on müügil järeletehtud tooted – Yves Saint Laurent'i valgustpeegeldav pliiats hinnaga kolm eurot, parfüümid hinnaga 10-20 eurot. Sellesisulisi kaebusi menetleb politsei või maksuamet.

Viimase avalike suhete juht Rainer Laurits ütles, et maksuamet jälgib kauplejaid nii Facebookis kui spetsiaalselt kauba müügile keskendunud lehtedel. Möödunud aasta juulis moodustati selleks eraldi töörühm, mis tuvastab e-kaubanduses tulu maksmata jätjaid.

Seaduse kohaselt peavad eraisikud oma tulu deklareerima ning maksma maksud ja see kohustus ei sõltu sellest, kas see teenitakse põhitööna või selle kõrvalt ettevõtlusega tegeledes. Kui aga tegevusel on püsivad ettevõtluse tunnused, ei piisa enam lihtsalt tulu deklareerimisest ja isikul tekib kohustus registreerida end äriregistris ettevõtjaks ja müüa kaupu või osutada teenust FIE-na või osaühingu kaudu.

«Näiteks paar korda aastas laadal hobi korras meisterdatud esemete müük ei ole veel selline ettevõtlus, mis äriregistris registreerimist eeldab, kuid millest saadud tulu tuleb sellest hoolimata deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil,» ütles Laurits.

E-kaubanduse valdkonnas on lõpetatud kontrollide tulemusel selle aasta 9 kuuga juurde määratud makse 33 900 euro ulatuses.

Laurits ütles, et kauplejad väidavad tihti, nagu oleks tegu isiklike asjade müügiga, ent lähemal uurimisel selgub, et see ei ole nii, vaid tegevuse eesmärk on saada ärilist kasu.

«Kui kontrolli käigus selgub, et inimene on teadlikult jätnud tulu deklareerimata, siis alustatakse tema suhtes ka väärteomenetlus. Trahv tulu varjamise eest füüsilisele isikule võib olla kuni 1200 EUR, juriidilisele isikule käibe varjamise eest aga kuni 13 000 EUR,» märkis Laurits.

Ent ka inimesed ise on asunud tegevust reguleerima. Nii näiteks enam kui 30 000-liikmeline Facebooki grupp «Tellin ja vahendan» uuest aastast FIE või osaühinguna registreerimata kauplejaid enam vastu ei võta.

Tagasi üles