Swedbank: enamikul eestlastest on sääste, ent need on väikesed

Иллюстративное фото

FOTO: SCANPIX

Kuigi 83 protsendil Eesti elanikest on sääste, on need tihti väikesed summad, mis tagavad äraelamise vaid 1-2 kuuks. 

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et Balti riikide võrdluses on kõige rohkem sääste Eesti inimestel (83 protsenti), Leedus on raha kõrvale pannud 66 protsenti ja Lätis 53 protsenti elanikest.

Enamik Balti riikide elanikest on nõus, et raha kõrvalepanek on oluline ja see hoiak pole viimase kolme aasta jooksul muutunud. «Võrreldes tänavuse ja 2011. aasta uuringu tulemusi, saab positiivse trendina välja tuua, et inimeste teod tulevad järjest enam hoiakutele järele ning see kajastub ka kasvanud säästjate hulgas,» ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu pressiteates.

Kuigi säästjate üldine arv on kasvanud, jäävad arveldusarvele kogunenud summad Eesti, Läti ja Leedu elanikel enamasti alla 1000 euro. Tõsiste ootamatustega toimetulekuks, olgu selleks näiteks töökaotus, enda või lähedase pikemaajaline haigus, töövõimetus, võiks inimesel ideaaljuhul olla 3-6 kuu jagu rahalist puhvrit. Tänavu esimese poolaasta keskmine netokuupalk oli Eestis 790, Lätis 551 ja Leedus 527 eurot. «Võrreldes keskmist rahatagavara suurust ja sissetuleku tasemeid Baltikumis, võib öelda, et inimesed saaksid sissetuleku kadumisel säästude toel hakkama vaid 1-2 kuud,» tõdes Maripuu.

Säästetakse alalhoidlikult

Säästmise viisid on viimaste aastate jooksul jäänud suuresti samaks. Arvelduskontol säästude hoidmine on Baltikumis kõige levinum säästmise viis. Seda eelistab 76 protsenti Eesti, 44 protsenti Leedu ja 33 protsenti Läti elanikest. Lisaks on igal viiendal Balti riigi elanikul säästud, mida hoitakse kodus sularahana.

Kolmes riigis kasutavad säästjad raha kõrvalepanekuks peamiselt kahte viisi: säästetakse tarbimisest ülejääv summa või pannakse iga kuu kõrvale kindel protsent sissetulekust. Leedus jagunevad mõlemad variandid pea võrdselt (vastavalt 41 protsenti ja 39 protsenti). Eesti ja Läti puhul on säästmisviiside erinevused suuremad – eestlased panevad pigem kõrvale tarbimisest ülejääva summa (45 protsenti säästjatest), lätlased eelistavad säästa kindla protsendi sissetulekust (samuti 45 protsenti).

Igakuiselt säästetav summa on Baltikumis enamasti 5-10 protsenti sissetulekust – kuni kümnendik sissetulekust õnnestub igal kuul kõrvale panna 64 protsendil Leedu, 90 protsendil Läti ja 61 protsendil Eesti säästvatest inimestest.

Inimesed valmistuvad halbadeks aegadeks

Peamiselt panevad inimesed raha kõrvale mustadeks päevadeks (67 protsenti lätlastest ning 62 protsenti eestlastest ja leedulastest).

Teisel kohal on säästmine suuremate kulutuste tarbeks, nagu reisimine või kulukam planeeritud ost, järgnevad kodu soetamise või remontimisega ning lastega seotud kulutused ja pensioniks säästmine. Mittesäästmise peamise põhjusena tuuakse sarnaselt 2011. aastaga välja ebapiisav sissetulek. Samas tunnistas enamik – 69 protsenti Leedu, 60 protsenti Läti ja 56 protsenti Eesti elanikest, et vähemalt kümnendikku oma sissetulekust saaks senisest targemini kasutada.  

Tagasi üles