Hololei: sanktsioonid kahjustavad ELis enim tehnoloogiasektorit
11. november 2014, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni asepeasekretäri Henrik Hololei sõnul on Venemaa sanktsioonidest põhjustatud tagasilöögid Euroopa Liidu põllumajanduses küll kõige nähtavamad, aga finantsnäitajate poolest on mõju kõige suurem hoopis tehnoloogiasektoris.
Kas ma saan õigesti aru, et sanktsioonide mõju Euroopa Liidule on üsna väike?
Jah, see jääb laias laastus selle hinnangu piiridesse, mis meil oli enne majandussanktsioonide kehtestamist. Tegelikult jäävad need mõjud selle hinnangu konservatiivsesse ossa, mis tähendab, et nende mõju on väiksem, kui algselt osati arvata. See jääb 0,2–0,3 protsendipunkti kanti kogu Euroopa Liidu 2014.–2015. aasta sisemajanduse kogutoodangu kasvust.
Kõige suurem tagasilöök on olnud põllumajanduses?
Tegelikult see päris nii ei ole. Need olid Venemaa sanktsioonid, mis kehtestati põllumajandussaadustele, ja sellega lõi Venemaa kõige tugevamini iseennast. Läänepoolsete põllumajandustoodete turuosa oli väga suur, mistõttu Venemaa ise ei suuda seda auku täita. Nad arvasid, et suudavad importida kolmandatest riikidest, aga ka see plaan pole vajalikus mahus mitte kuidagi realiseerunud.
Kui vaadata Euroopa Liidu kandi pealt, siis see on nähtavam pool, et põllumajandusvaldkonnas Vene turuga rohkem seotud riikide jaoks on olnud löök suurem. Kogu Euroopa Liidu põllumajandusturule on Venemaa olnud suuruselt teine turg, mille maht eelmisel aastal oli umbes 12 miljardit eurot ehk kümme protsenti Euroopa Liidu põllumajandustoodete ekspordist.
Praegune piirang puudutab enam kui kolmandikku sellest ehk viit miljardit eurot. Loomulikult on mingis osas, nagu kiiresti riknevad toiduained, Eesti, teised Balti riigid, Poola ja Soome rohkem puudutatud. Puuviljade osas natuke ka muu Euroopa.
Kui vaadata finantsnumbreid, siis tervikpildis on need suhteliselt väikesed. Kui võtame kasvõi nafta puurimise ja kogu naftatööstuse koostöö, siis seal jääb sanktsioonide tõttu müümata masinaid ja seadmeid mitmete miljardite eurode väärtuses. See moodustab rahaliselt küll suurema osa, aga see on vähem nähtav.
Saamata jäädud tulu on eriti tuntav nendes valdkondades, kus eksport on intensiivne, ja see puudutab eelkõige tehnoloogiat.
Loe pikemalt Postimees Plussist.