Kümnete miljonite eurode Eestile antava abiraha tulevik on ebaselge

Suuresti Šveitsi abi eest on soetatud Häirekeskuse geoinfosüsteem, pildil töötab sellega päästekorraldaja Anastassia Lõssenko.

FOTO: Sander Ilvest

«Eesti rahandus on korras,» armastavad valitsuskoalitsiooni poliitikud pidevalt kinnitada, pidades silmas eelkõige eelarvetasakaalu ja olematut riiklikku võlga.

Vähem toonitatakse abiraha osatähtsust riigieelarvest. Alates 2000. aastast kuni 2013. aasta lõpuni sai Eesti Euroopa Liidult toetust üle kuue miljardi euro, mis tegi 4552 eurot elaniku kohta.

«Välistoetused on muutunud põhiliseks investeerimisrahaks,» ütles kevadel toimunud finantskonverentsil akadeemik Urmas Varblane. «Tänu välistoetustele on olnud võimalik pidada riiki ning paljusid reforme pole pidanud tegema,» lisas ta.

Kui Euroopa Liidu abiraha on saanud meie jaoks peaaegu et iseenesestmõistetavaks, siis vähem teatakse Šveitsi ja Norra abirahast, mille suurus ulatub samuti kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Kolm programmi

Väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb abiraha kolme koostööprogrammi raames – Eesti ja Šveitsi koostööprogramm, Norra toetused ning Euroopa majanduspiirkonna toetused. Ka viimatinimetatud toetuste suurim doonor on Norra, aga lisaks on doonorriikideks 300 000 elanikuga Island ning Liechtenstein, kus elanikke vaid mõnikümmend tuhat, aga sisemajanduse kogutoodang inimese kohta Eestist kümme korda kõrgem. Seetõttu nimetatakse lihtsuse mõttes tihti ka neid Norra toetusteks.

Tõsi, Faktumi & Ariko selle aasta augustis tehtud uuringust selgus, et 35 protsenti meie elanikest teab, et Eesti saab Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetusi. Aasta tagasi oli toetustest teadlik 27 protsenti täiskasvanud elanikest ehk teadlikkus Norra abirahast on üsna suur.

Kõigi kolme programmi eesmärk on vähendada 2004. aastal ja hiljem Euroopa Liitu astunud riikide, aga ka Kreeka, Portugali ja praegu veel ka Hispaania sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Kui Šveitsi toetus on ühepoolne, siis Euroopa majanduspiirkonna toetuste eraldamisel on kolmel riigil mängus ka omakasu. Näiteks Norra saab täiendavad tollivabad kalasisseveo kvoodid.

Nagu öeldud, toetuste summad on päris suured – kõigi kolme koostööprogrammi raames on alates 2009. aastast saadud kokku 78 miljonit eurot ehk vanas rahas 1,2 miljardit krooni.

Halb uudis on aga see, et Šveitsi toetusprogrammid lõpevad sel aastal ning järgmiseks aastaks peavad konkreetsed projektid olema lõpetatud. Norra abiprogrammide rakendamine kestab kuni 2016. aastani.

Programmide jätkumine edasisteks perioodideks on praegu ebaselge. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste üle kuni 2019. aastani käivad läbirääkimised, mis eriti jõudsalt ei liigu. Välisministeeriumi sõnul on Eesti huvitatud finantsmehhanismide uuendamisest.

Mis puutub Šveitsi abirahasse, siis Euroopa Liit on Šveitsiga omavahelisi suhteid suurema paketi osas läbi rääkimas ning tõenäoliselt jõuab see Šveitsis 2016. aastal rahvahääletusele.

Konkreetsed projektid, mida Šveitsi ja Norra programmide abil rahastatakse, on väga erinevad nii valdkondade kui ka mahtude poolest. Näiteks Šveitsi abiraha on jagunenud kuue ministeeriumi vahel – suurimateks saajateks olid keskkonnaministeerium (7 miljonit eurot), sotsiaalministeerium (5,8 miljonit eurot), majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (5,4 miljonit eurot). Raha on eraldatud nii allasutustele kui ka otse ministeeriumidele.

Nii sai häirekeskus 1,5 miljonit eurot uue töövahendi, geoinfosüsteemi ehk lihtsamalt digikaardi loomiseks, sellest 85 protsenti rahastas Šveits ja 15 Eesti riik.

Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Krista Tõnisson, kes koordineerib Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste veekogude korralduse programme, ütles, et keskkonnaprogrammi raames rahastatakse projekte, mis aitavad kaasa Eesti mere- ja siseveekogude hea keskkonnaseisundi saavutamisele.

«Programmi eelmääratletud projektide tulemusel valmivad Eesti merestrateegia seireprogramm ja meetmekava, riiklik kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ettepanek, vee andmestiku töötlemise mudel ning paraneb ruumiandmete kvaliteet ja kättesaadavus,» sõnas Tõnisson.

Toetuste osa on suur

Näiteks kolmanda taotlusvooru raames rahastatakse uuringute koostamist, mis panustavad kliimamuutustega kohanemise strateegia väljatöötamisse. Toetuse saajad selguvad detsembri lõpuks.

Erinevateks projektideks on raha saanud Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Peipsi Koostöö Keskus ja MTÜ Laidevahe Loodus. Projektide maksumuse suurusjärk on sadades tuhandetes eurodes. Toetused moodustavad 85 kuni 100 protsenti projektide maksumusest.

Näiteks keskkonnainvesteeringute keskus sai 598 200 eurot Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti mereala meetmekava väljatöötamiseks, kaasa arvatud saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamiseks. Selle programmi täitmiseks meie maksumaksja raha ei kasutatud.

Abi

Aastatel 2009–2014 on Eesti saanud abiraha:

•    Euroopa majanduspiirkonna toetused     – 21 miljonit eurot

•    Norra toetused     – 23,7 miljonit eurot

•    Šveitsi toetused     – 33 miljonit eurot

Tagasi üles