MKM tahab tõsta puiduveokite lubatud massi 52 tonnini

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palgid.
Palgid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on välja saatnud eelnõu, mis tõstaks ümarpuitu vedavate veokite lubatud maksimaalse täismassi praeguselt 44 tonnilt 52 tonnini.

Massipiirangu tõstmisest tingitud kulude sääst puiduvedudel on hinnanguliselt kuni 10 miljonit eurot aastas, kuna iga-aastane läbisõit väheneks kuni 13 miljonit kilomeetrit. Lisaks tooks puidutranspordi lubatud täismassi suurendamine ja sellega seoses olev raskeveokite pargi läbisõidu vähenemine olemasolevate veomahtude juures, mis on 6,72 miljonit tonni aastas, kaasa õhku paisatava süsihappegaasi hulga vähenemise 22 protsendi võrra, kirjutab ministeerium eelnõu seletuskirjas, vahendab BNS.

Maanteeameti hinnangul suurendab koormusskeemi muutmine riigimaanteede sildade kahjusid. Halvas seisukorras või madala kandevõimega on 410 silda, mis vajavad täiendavat remonti, et lubada suurendatud liikluskoormust riigimaanteedel. Nende sildade ümberehituse maksumus on 104 miljonit eurot.

Hooldekulude kasvu ei ole võimalik antud hetkel täpselt prognoosida, kuna tegemist on katseprojektiga ja täpsed andmed eeldatava täiendava koormuse ning selle mõju kohta puuduvad. Juhul kui antud katseprojekti elluviimisel teedele tekitatud kahjud siiski ilmnevad, tuleb need kompenseerida teedevõrgu arendamise ja erilubade hinnatõusu arvelt. Avaliku huvi vaatest ebamõistlikult suurte kahjude ilmnemisel kaalutakse antud katseprojekti lõpetamist, andes selleks ettevõtjatele mõistliku etteteatamise tähtaja.

Eelnõu jõustumisel on kindlatele nõuetele vastavatel ümarpuidu veo autorongidel võimalik teha kuni 52-tonniseid vedusid tee omaniku poolt lubavalt märgitud teedevõrgul. Eelnõu kohaselt hakatakse nimetatud erivedusid teostama pikaajaliste erilubade alusel, mida väljastab tee omanik või maanteeamet. Eelnõuga on ette nähtud ümarpuidu veoks pikaajaliste erilubade väljastamine nädala, kuu, kolme kuu ja kuue kuu kaupa või aastaks vastavalt eriloa taotleja soovile.

Erilubade väljastamiseks ning raskekaaluliste autorongide jälgimiseks loob maanteeamet eraldi IT-rakenduse, milles hakkab toimuma elektrooniliste erilubade taotlemine ja väljastamine. Kohaliku omavalitsuse volitusel võib maanteeamet väljastada ka kohalikele teedele erilubasid. Lisaks on võimalik tee omanikul teostada järelevalvet teede kasutamise üle - autorongid peavad olema varustatud GPS-seadmega ja olema reaalajas ning salvestatuna nähtavad.

Nädalase eriveo tasu ühe auto kohta riigimaanteid kasutades on 100 eurot, üheks kuuks võetud eriloa tasu on 200 eurot, kolmeks kuuks 300, pooleks aastaks 400 ja aastaks 500 eurot. Kohalike teede kasutamiseks väljastatava pikaajalise eriloa tasu ühe auto kohta kohalikke teid kasutades on nädalaks 10, kuuks 30, kolmeks kuuks 50, kuueks kuuks 80 ja aastaks 100 eurot.

Sisuliselt on tegemist katseprojektiga, mille käigus uuritakse suurendatud massiga, erinevate teljekombinatsioonide ja paarisratastega autorongide mõju teekatendile, teerajatistele, liiklusohutusele ja keskkonnale ning hinnatakse suurendatud massipiirangust tingitud vedude efektiivsust. Projekti eduka rakendumise ja oluliste negatiivsete mõjude puudumise puhul kaalub ministeerium edaspidi ka teiste kaubaliikide vedudele erisuste võimaldamist.

Ramboll Eesti AS-i poolt 2011. aastal läbiviidud uuringu "Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52-tonniste veoste aastaringse liikumise võimalusest" kohaselt ei vasta 3300 kilomeetrit ehk 20 protsenti Eesti riigimaanteedest ning 40 silda, tänastele koormustele ja normidele. Samas uuringus tõdetakse, et 52-tonniste veoste piiranguteta võimaldamiseks vajab rekonstrueerimist 7900 kilomeetrit ehk 48 protsenti riigimaanteid ja 140 silda ehitustööde eeldatava maksumusega üle 1,3 miljardi euro. Sellele lisanduvad kohalike omavalitsuste teed 24 000 kilomeetri ulatuses ja 800 silda, millest suurem osa on hinnanguliselt oluliselt halvemas seisukorras kui riigimaanteed ning riigimaanteede koosseisus olevad rajatised.

Senini on ümarpuidu vedu lubatud eriveona talvistes tingimustes, kui tee konstruktsioon on külmunud vähemalt poole meetri sügavuseni, kogu veotee kandevõime on vähemalt 52 tonni ja sõiduki tegelik mass ei ületa 52 tonni ning teljekoormused vastavad kehtestatud nõuetele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles