Põhja-Korea pakub võla katteks elustavat juurikat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ženšenni juurikas.Põhja-Korea valitsus tahab oma võlga Tšehhi Vabariigile tasuda osaliselt ženšenni juurika saadetisega.
Ženšenni juurikas.Põhja-Korea valitsus tahab oma võlga Tšehhi Vabariigile tasuda osaliselt ženšenni juurika saadetisega. Foto: SCANPIX

Põhja-Korea valitsus käis Tšehhi Vabariigile välja võimaluse tasuda osa oma võlgnevusest suure ženšenni juurika saadetisega.

Sularahaga on totalitaarsel režiimil raskusi, juurikat jagub aga küllaga.

Põhja-Korea sisemajandusest ei ole suuremat alles jäänud, valusalt on hakanud näpistama ka karmid rahvusvahelised sanktsioonid, mille on kaasa toonud paariariigi tuumaambitsioonid ja Lõuna-Korea sõjalaeva põhjalaskmine.

Rahvusvahelist võlga on kogunenud ligikaudu 12 miljardit dollarit, kaks kolmandikku sellest endistele kommunismimaadele.

Tšehhi valitsusametnikud kinnitasid, et Pyongyang on tõepoolest pakkunud neile võimalust arveldada 5 protsenti oma 10 miljoni dollari suurusest võlgnevusest ženšennis. Ženšenni saab kasutada toidulisandina ja tarvitada ka tee valmistamiseks. Paranema peaks seepeale mälu, sitkus ja sugutung.

Kommunistlik Tšehhoslovakkia varustas Põhja-Koread rasketehnika, veoautode ja trammidega.

Sotsialismimaade vahel on sularahata kaubavahetus ja arveldus igapäevane asi. Kuuba kompenseerib Venezuelale nafta allahindlusi niiviisi, et saadab arste tööle sealsetesse vaesematesse piirkondadesse.

Tšehhidest on aga vahepeal kapitalistid saanud ning nad ei ole pakutud elustava süsti vajalikkuses sugugi veendunud.

«Me üritame neid veenda, et saatku parem tsinki, mida nad seal kaevandavad. Me võiksime seda ise müüa,» ütles kohalikule ajalehele MF Dnes Tšehhi aserahandusminister Tomas Zidek.

Rahandusministeerumi pressiesindaja Radek Lezatka ütles, et läbirääkimised selle üle, kas maksta tuleks sularahas või toormes, alles käivad.

MF Dnesi arvestuste kohaselt peaks 5 protsenti Põhja-Korea võlast võrduma 20 tonni ženšenniga. Taiwani jaehindade järgi tuleks koguseks pigem 12 tonni.

Tšehhid tarbivad nimetatud imejuurikat vaevalt 1,4 tonni aastas, mille silmapiiril terendav tonnaaž igal juhul mäekõrguselt ületaks. Ida-Aasias on Põha-Korea ženšenn palju populaarsem.

Mullu õnnestus rahvusvahelistel luureteenistustel pidada kinni sadade miljonite dollarite väärtuses ebaseaduslikke relvasaadetisi, mis on Põhja-Korea valitsuse peamine kõva valuuta allikas.

Pärast Lõuna-Korea sõjalaeva skandaali tõotas Washington võtta otsustavalt sihikule Pyongyangi rahvusvahelised rahapesu- ja narkokaubanduse operatsioonid. Kui ulatuslik Põhja-Korea tegevus nimetatud valdkondades on, pole päris selge.

Möödunud nädalal mõisteti USA kohtus Põhja-Korea keskpangalt Taiwani keskpanga kasuks välja 6,77 miljoni dollari suurune maksmata laenusumma.

Selliste eliitkaupade nagu vähkide ja muude koorikloomade, ženšenni ja seente ekspordiga tegeleb Põhja-Koreas sõjavägi. Luureagentuuride väitel vastutab ženšenni eest otseselt salapärane «büroo nr 39», mis riigi valuutareserve majandab.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles