Uuring: Eesti perede säästmisvõime on paranenud
5. november 2014, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe viimase aastaga on tõusnud Eesti perede võimekus igakuiselt raha kõrvale panna, selgub Eesti Panga tellitud TNS Emori uuringust.
Eesti leibkondade finantskäitumist kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt arvab 72 protsenti Eesti leibkondadest, et on vajadusel võimelised igakuiselt raha kõrvale panema. Kuigi enne majanduskriisi ulatus selliste leibkondade osakaal isegi 77 protsendini, siis 2012. aastaks oli see langenud 65 protsendini.
Kui vahetult pärast majanduskriisi tajusid säästmisvõime kasvu enamasti suuremat sissetulekut teenivad perekonnad, siis viimasel kahel aastal on ka madalama sissetulekuga perede hinnanguline säästmisvõime paranenud., selgub uuringust.
Tänu suurenenud säästmisvõimele on suurenenud ka rahalisi sääste omavate perede arv. Uuringu järgi oli tänavu septembris rahalisi sääste 59 protsendil Eesti leibkondadest. Kuigi säästjate osakaal on kahe aastaga 6 protsendipunkti kasvanud, on see siiski madalam kriisieelsest näitajast. Eesti Panga teatel on mõnevõrra murettekitav, et 41 protsendil leibkondadest puuduvad nende endi väitel endiselt rahalised säästud.
Septembri seisuga oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41 protsenti leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase nelja aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt enim eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks.
Samas on püsivalt suurenenud laenud ja järelmaks kestvuskaupade soetamiseks, mis viitab kriisiajaga võrreldes suurenenud laenuvõtmisvõimele, kindlustundele ja tõenäoliselt ka järelmaksuga pakutavate toodete laiemale valikule.
Eesti peredest kaheksa protsenti on viimase aasta jooksul soovinud laenu võtta eluaseme soetamiseks või remontimiseks. Laenusoovijatest 58 protsenti sai seda ka soovitud mahus, 31 protsendi laenutaotlejate eluasemelaenu soovi ei rahuldatud ja kaheksa protsenti sai laenu soovitust väiksemas mahus.
Tarbimislaenu soovis samuti kaheksa protsenti peredest ja neist 78 protsenti sai seda ka soovitud mahus. Võrreldes kahe aasta tagusega on mõlema laenuliigi puhul rahuldatud laenutaotluste osakaal suurenenud.
Leibkondade arv, kel viimase aasta jooksul on olnud raskusi laenumaksete tasumisega on ligikaudu 31 000 ehk 13 protsenti kõigist leibkondadest, kellel on laen. Sealjuures 2/3 leibkondade hinnangul oli neil tegemist ajutise finantsraskustega ja 1/3 juhul oli tegemist püsiva finantsraskusega. Võrreldes kahe aasta tagusega on makseraskustega perede osakaal veidi langenud.Enam kui pooltel laenu võtnud peredel jääb igakuine laenu põhiosa ja intressimakse alla 20 protsendi kogusissetulekust. Raskemas olukorras on need pered, kelle igakuised laenumaksed on üle 40 protsenti sissetulekust. Kõikidest laenu võtnud peredest moodustavad nad kümnendiku.