Merko: ehitajad jalutavad objektidelt minema
10. august 2010, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merko Ehituse teatel on viimastel kuudel näha ebameeldiv tendents, kus teatud ehitajad «lihtsalt jalutavad» objektidelt minema, jättes tellijad sundviskesse.
«Merko Ehitus mõistab sellise teguviisi ühemõtteliselt hukka ja kutsub siinkohal seadusandjat mõtlema viisidele, mis keelustaks sanktsioonina anarhistlikult käituvate ehitusettevõtete vähemalt mõneaegse eemaldamise avalikelt hangetelt,» ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Tiit Roben.
«Pikka aega on olnud päris selge, et teatud ehitajad teevad pakkumisi tublisti alla omahinna. Sellisesse pakkumisse on sisse programmeeritud tellija ja/või allhankija pügamine,» jätkas ta. «Objektidelt lihtsalt lahkumine on täiesti uus tase ja ühemõtteliselt taunitav.»
Tihti on sellised pakkujad ajastanud tööd nii, et tehakse ära kallilt hinnastatud ettevalmistustöö, teenitakse korralik kasum ning seejärel lahkutakse objektilt, oli kirjas Merko Ehituse börsiteates. Uue hanke korraldamisel selgub tihti, et tegelik tegemata tööde maksumus on eelneva töövõtja poolt teostamata jäänud pakkumisest 2-3 korda kallim ning juba tehtud töö 2-3 korda odavam.
Ebatervet konkurentsi soosib Merko Ehituse sõnul tellijate ükskõiksus ning hirm pälvida avalikkuse tähelepanu seoses ebaõnnestunud hangetega. Samuti kartus, et vaidlus alapakkujaga võib kohtus venima jääda ja selle ajaga võetakse «eurorahad» üldse ära.
Kuna materjalide ja allhanke hinnad näitavad pigem tõusutrendi siis «minemajalutamise» tendents lähiajal süveneb, prognoosis Roben.
Tema sõnul on avaliku sektori sektori vähempakkumistele suunatud hanked on jätkuvalt pea ainsad turgu mõjutavad tooted, kuna eratellijad on kaasfinantseerimise võimaluste vähesuse tõttu väga keerulises olukorras. Merko Ehitus prognoosib, et ka lähiaastate peamiseks tellijaks on avalik sektor, kus põhirõhk on Euroopa Liidu fondide poolt kaasrahastatavatel infrastruktuuriobjektidel.