Sassi talu tahab rajada jaanalinnulihatööstuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel aastal kavatseb Järvamaal Imaveres asuv Sassi talu avada Eestis ainulaadse, jaanalinnuliha tootva tööstuse, kui selleks raha leitakse. Nii võib seni kiratsenud jaanalinnukasvatus saada sisse uue hoo.
Sassi talu peremees Innar Rohtsalu selgitas, et turismiga on ta kümme aastat puhkamata vaeva näinud, kuid ära pole see end tasunud. «Oleks aeg oma toodangut ka müüa, sest turismiga ära ei ela,» ütles ta.
Mõtet asutada lihatööstus on Rohtsalu mõlgutanud üle aasta. «Oleme kaks korda pangas laenu küsimas käinud, kuid palve on tagasi lükatud,» lausus ta. «Nüüd on meil toetajad, kes aitavad koostada äriplaani.»
Alustavad järgmisel aastal
Rohtsalu kinnitusel oleks tema jaanalinnuliha tootev tööstus Eestis ainulaadne. «Praegu müüb liha ainult Muhu jaanalinnufarm, kuid seda väikses mahus,» ütles ta. «Oleksime kompaktsed, kuid nüüdisaegsed töötlejad, tahaksime noast etemat tehnikat.»
Praegu on Rohtsalul Eesti suurim jaanalinnufarm, kuid linde on selles veel vähe. «Olen esimene, kes sellist hullu ettevõtmist kavatseb,» lisas ta. Kui Sassi talu jõuaks tänavu pangaga kokkuleppele, oleks võimalik järgmisel aastal tootmist alustada.
Rohtsalu lisas, et tarvis on ka veterinaar- ja toiduameti heakskiitu, praegu ta jaanalinnuliha müüa ei tohi. Rohtsalu meelest muutub ametnike suhtumine paremaks, kui nad kuulevad jaanalinnu õiget määratlust «silerinnaline aias kasvatatav uluk». «Jaanalinnuliha meenutab ulukiliha, sel on hõrk, veidi magus maitse,» selgitas ta.
Rohtsalu sõnul on jaanalinnuliha ka tervislik, sest on rasva- ja kolesteroolivaene, selles on rauda ja kaltsiumit. «Minu abikaasa, kel oli verepilt väga kehv, sai liha söömisest juba nelja päevaga abi,» sõnas ta.
Rohtsalu kavatseb jaanalinnuliha Sassi talus müüma hakata ning pakkuda seda kauplustele ja restoranidele. «Samuti müüksime liha vorstitootjatele, tööstuse korral on võimalus inimestele pakkuda jaanalinnunahku ja rasva,» lisas ta.
Paki jaanalinnulihavorsti saab kätte 25 krooniga, šašlõkivarras maksaks 80 krooni. «Kuigi toorliha kilohind on 350 krooni, on liha väga kerge,» märkis ta.
Turismist Sassi talu siiski ei loobu. «Meil on kaks peaaegu täisealist last, kes talupidamises kõvasti kaasa löövad,» ütles Rohtsalu. «Võiksin rahulikult pensionini elada, kuid otsin uusi proovikive.»
Technology Partners OÜ müügi- ja turundusjuht Mart Reinson ütles, et tema eesmärk on pakkuda Innar Rohtsalule tootmise arendamise kogemusi.
Reinson ütles, et ühistegevuse alguseks võib lugeda 24. juunit, kui tema poeg end keeva veega põletas. «Tallinna lastehaigla traumatoloog soovitas haavu ravida jaanalinnurasvaga,» lausus ta. «Mu naine on siit kandist pärit, seega tulime Sassi talusse rasva otsima.»
Õnnetus viis koostööni
Reinsoni sõnul paranesid haavad paari nädalaga, vestlusest perenaisega selgus aga, et talul on soov rajada lihatööstus. «Mõtlesin, et kuna mu poeg sai siit abi, siis äkki saaks meie firma teha vastuteene,» lausus ta. «Lõppkokkuvõttes paistaks päike kõigi peale.»
Nädal tagasi kohtus Sassi talu pererahvas Technology Partnersi esindajatega ja sõlmis kokkulepped koostöö alustamiseks. Reinson märkis: on aeg hakata rahvast teavitama, et jaanalinnuliha on tervislik ja mitte väga kallis. «Eelkõige on see nišitoode erilist ja kvaliteetset toitu otsivale inimesele,» lisas ta.
«Fileerimistsehhi olemasolul saab liha osta kas või viilutatuna.»
Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis nentis, et Sassi talu saab loa lihatööstus rajada, kui kõik õigusaktides sätestatud nõuded on täidetud. «Kui Sassi talu saab veterinaar- ja toiduametilt tunnustuse, pole liha kauplustesse ja restoranidesse edasimüügile mingit takistust,» kinnitas ta.