Ansipi hommikused sõnad solvasid põllumehi

Marti Aavik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on teraviljakoristus Vara vallas Sookalduse külas 17. juulil 2007.
Pildil on teraviljakoristus Vara vallas Sookalduse külas 17. juulil 2007. Foto: Lauri Kulpsoo

Peaminister Andrus Ansip ütles täna Hommikutelevisioonis, et rahvas kaotaks tulumaksu alandamise edasilükkamise tõttu 1,5 miljardit krooni, mis läheks enamjaolt 20 suurpõllumehe taskusse, Eesti Põllumeeste Keskliit on peaministri sõnadest hämmingus.


Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul on selline tegelikkusele mittevastav väljaütlemine põllumeestele solvav.

«Eesti põllumeestele on need sõnad ja reformierakonna kava toetusi vähendada justkui külm dušš tänase majandussituatsiooni ja lakkamatu saju taustal, enamus põllumehi on meeleheite piiril, sest kui vili põllule jääb, jäävad maksmata ka liisingud ja pangavõlad. Kuigi paar tuhat veel suuresti missioonitundest põllumajandustootjat ei anna valimistel oluliselt hääli, ei tohiks ära unustada seda, et ilma kodumaise toidutootmiseta ei saa ükski riik eksisteerida,» ütles Jaan Sõrra.

Kui rääkida 20 suuremast, siis nende hulgas ei ole ühtegi üksikpõllumeest, vaid tegemist on 20 suurema põllumajandusettevõttega, kes annavad tööd ligi 2500 inimesele ja kaudselt ka väga paljudele toiduainetetööstuse töötajatele, kirjutab Eesti Põllumeeste Keskliit oma pressiteates.


Otsetoetusi sai 2007. a 24 075 põllumeest summas 845,2 mln krooni. Sellest maksti pingereas 20 esimesele väljamakstud summalt ainult 8,43 protsenti.

Kui peaminister annaks oma nõunikele korralduse analüüsida põllumajandusettevõtete bilansse, siis näeks ta, et ilma toetusteta oleks suur enamus neist kahjumis ja ka seda, et põllumees pole juba aastaid seda piskut kasumitki välja võtnud, vaid on selle Euroopa Liidu nõuete täitmiseks investeerinud.

Üheski majandusvaldkonnas pole võimalik tegutseda naabritest oluliselt erinevates konkurentsitingimustes, kuid Eesti põllumeeste toetuste vähendamine annab veelgi suurema konkurentsieelise meie naabritele.

Mitte ükski ühenduse liikmesriik, sh ka meie lähinaabrid Läti ja Leedu, ei ole riigi majandusele rasketel aegadel rääkinud põllumajandustoetuste vähendamisest. Küll on räägitud toetuste vähendamisest kogu Euroopa Liidu majandusruumis, mis ei moonutaks konkurentsitingimusi, kuid tooks kindlasti kaasa tarbijahindade tõusu.

Eesti põllumeeste toetused on niigi kuni kolm korda madalamad kui vanades ühenduse liikmesriikides.

Koalitsioonilepingus on kirja pandud otsetoetuste riigipoolne lisamakse, millega põllumehed on oma majandustegevuse planeerimisel arvestanud. Selle ümbervaatamine seaks Eesti põllumajanduse tänavusel raskete ilmastikutingimustega aastal väga raskesse olukorda.

Võrreldes eelmise, suhteliselt hea põllumajandusaastaga, on tänaseks olukord kardinaalselt muutunud: vilja- ja piimahinnad on langenud ja väetisehinnad kahekordistunud.

Pidev vihm segab viljakoristust, koristatud on vaid 20 protsenti külvatud teraviljapinnast ja sademete jätkudes võib suur osa viljast jäädagi koristamata ning grammigi sellest ei lähe enam toiduvilja kvaliteedinõuete alla.

Põllumehed saavad aru Eesti riigieelarve defitsiidist ja on nõus kodanikeühiskonna liikmetena läbi rääkima riigieelarve kujundamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles