Venelased ei jaksa endale enam uusi autosid osta

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Assistori juhatuse liige Tanel Mõistus Paldiski sadamas oma firma laoplatsil transporti ootavate autode vahel. Kuigi üha enam autosid veetakse otse Venemaa sadamatesse, on tema sõnul Paldiskil tugev eelis – sadam on jäävaba ning laevad autodega pardal pääsevad liikuma igal ajal.
Assistori juhatuse liige Tanel Mõistus Paldiski sadamas oma firma laoplatsil transporti ootavate autode vahel. Kuigi üha enam autosid veetakse otse Venemaa sadamatesse, on tema sõnul Paldiskil tugev eelis – sadam on jäävaba ning laevad autodega pardal pääsevad liikuma igal ajal. Foto: Sander Ilvest

Soome ettevõtte Paldiskis asuv Eesti tütarfirma Assistor AS tegeleb peamiselt autode logistikaga, olles ühenduslüli autotootja ja edasimüüja vahel. Nad vahendavad 12 automarki, mis Paldiskist liiguvad edasi kas Balti riikidesse, Kasahstani, Soome või Venemaale. Eelmisel aastal läks enamik Assistori autosid Venemaale. Tänavu on aga müük sinna vähenenud enam kui poole võrra.

«Eks me peame arvestama, et Venemaa on selline turg, kus on võimalik palju müüa, aga see on ka selline turg, kus on väga palju riske. Sellepärast me endale lisategevusi juurde vaatamegi,» selgitas Assistori juhatuse liige Tanel Mõistus.

Vene autod eelistatud

Venemaa automüük on kõvasti vähenenud – näiteks augustis registreeriti seal 172 015 sõidukit, mis on 25,8 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. «Auto ostmine ja auto tootmine on Venemaal väga suures miinuses. Paljud lääne tootjad, kel on Venemaal tehased, on läinud kahest vahetusest ühe peale üle,» ütles Mõistus.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juht Arno Sillat tõi välja, et enim on kannatanud just väiksemate autode müük, sest kogutud säästude reaalväärtus on jäänud tunduvalt väiksemaks. «Inimene või ettevõte, kes jaksab osta luksusautot, võib kaotada küll raha, aga selle auto ta ostab ilmselt ikka,» ütles Sillat.

Geopoliitilised pinged inimestevahelistesse suhetesse edasi pole kandunud – ka venelastele ei meeldi praegune olukord. «Nende huvi on pigem see, et nad saaksid äri teha ning anda tööd endale ja oma inimestele,» ütles Mõistus.

Venemaa toetab kohapeal toodetud autode ostmist ning kaalus ka tõkke seadmist sissetoodavatele autodele. Venemaal kokku pandud autot saab käsitleda ka kui Vene masinat. «Venemaal toodetud uue auto ostjale makstakse tema vana auto eest turuhinnast kõrgemat hinda. Väljaspool Venemaa piire kokkupandud autodele sellist soodustust ei anta,» ütles Sillat.

Samas arvas ta, et sisseveopiirang Saksa autodele, eriti nooblimatele markidele, on vähetõenäoline – eliit on nendega harjunud ja Venemaa autotööstus ise neid pakkuda ei suuda.

Ent Venemaa pole Assistori ainuke turg. «Kui Eesti turgu vaadata, siis veidi alla 40 protsendi uutest müüdud autodest käivad läbi meie,» märkis Mõistus. Tõsi, ka Soome turul pole head ajad ning Kasahstani läheb vähe autosid. Kuigi Balti riikide turud kasvavad, on need Venemaast ikkagi väga palju väiksemad – Eestis näiteks müüdi septembris 1841 uut autot.

Kriisieelse ajaga võrreldes pole automüük veel taastunud. Kui 2008. aastal käitles Assistori kontsern üle 300 000 auto, siis mullu vaid 140 000. Sellest hoolimata kasvab ettevõte mühinal – 2012. aastal oli nende käive ligi 4,9 miljonit eurot, läinud aasta tõi juba peaaegu kümne miljoni eurose käibe. Ka kasum on kasvanud 550 000 eurolt 1,2 miljonile eurole.

Üks edu võti on just see, et Assistor on hakanud pakkuma rohkem lisateenuseid. Nad teevad müügieelset ettevalmistust, paigaldavad lisaseadmeid kärukonksudest kuni kaubikute tugevdatud vineerist põranda-seinteni välja. Kliendi jaoks tähendab see, et ta saab oma lisavarustusega auto kätte senisest kiiremini. Lisateenuste saadavus sõltub lepingust autotootjaga – mõned tahavad vaid logistikateenust, teised aga täispaketti.

Laevad tulevad Paldiski sadamasse mõned korrad nädalas, ühes laevas on 200–300 auto­t. Kõigepealt teeb Assistor sadamas kvaliteedikontrolli ja siis transpordib sõidukid seniks laoplatsile, kuni tuleb tellimus. Auto pestakse, lisatakse ohutuskleebised ja kasutusraamatud, misjärel sõiduk tangitakse, ning auto ongi valmis transpordiks kliendi juurde.

Riik soosib transiiti

Assistori konkurendid pole üksnes teised sama valdkonna ettevõtted Eestis, vaid ka lähiriikide firmad – sõltub sellest, kuidas autotootja oma tarneahela on lahendanud.

Soomes on transiit üsna palju vähenenud, kuid põhjanaabrite sadamatest enam pakuvad Paldiskile konkurentsi Ust-Luga ja Peterburi sadam Venemaal, kus transiit kasvab ning mitmeid automarke veetaksegi juba otse sinna. Mõistuse sõnul kujutab seesugune muutus ohtu Assistori transiidikoridorile.

«Meie eelis on ikkagi see, et meil on jäävaba sadam. Ust-Luga ja Peterburi sadamas on aeg-ajalt ikkagi seisakud, kus ükski laev ei liigu sisse ega välja,» ütles Mõistus.

Mõistuse hinnangul on oma osa ka riigi käitumisel ning sammudel, mis meelitaks ettevõtteid siia. Ta arvab, et Eesti on riigina atraktiivne.


Assistor AS

Assistor Oy AB tütarfirma

•    Käive 9,9 miljonit eurot (2013. aastal)

•    Kasum 1,7 miljonit eurot (2013. aastal)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles