Elering avas Kiisal avariireservelektrijaama

Majandusminister Urve Palo kinnitusel tähistab Kiisa avariielektrijaama avamine suurt samm edasi riigi energeetilise julgeoleku tagamisel.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees/Scanpix

Elektrivõrguhaldur Elering avas reedel Tallinna lähedal Kiisal 250-megavatise võimsusega avariireservelektrijaama (AREJ).

"Arvestades keerulist geopoliitilist olukorda, on veerand Eesti tarbimisvajadusest kattev avariielektrijaam suur samm riigi energeetilise julgeoleku tagamisel; osa pikemast strateegiast Eesti täielikult lahti ühendamisel senisest sagedusalast ja ühendamisel mandri-Euroopa sagedusalaga," ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Urve Palo Kiisa AREJ avamisel.

135 miljonit eurot maksma läinud jaama ehitushanke võitnud Wärtsila Finland OY asepresidendi Vesa Riihimäki sõnul on uus jaam läbimurre tipujaamade konstruktsioonis ka laiemalt. "Tavaliselt ei ole reservjaamade ehitamisel eriti oluline ei nende efektiivsus ega kasutatava kütuse maksumus, Kiisal on see teisiti, tõestasime, et ka reservjaam võib olla efektiivne ka rahalises, mitte ainult käivituskiiruse mõttes," ütles ta.

Kiisa jaam oli viimane suur projekt pool miljardit eurot maksma läinud Eleringi investeerimisprogrammis, millega käigus rajati lisaks Kiisa jaamale ka Soomega elektriühendused Estlink 1 ja 2. "Sotsiaal-majanduslik analüüs andis kindla vastuse, et oma avariijaam on parem, kui osta Latvenergolt reservvõimsusi, mida võiks hoopis paremini kasutada turu parema toimimise nimel," kinnitas Eleringi juht Taavi Veskimägi reedel.

Viimaste aastate statistika järgi on avariielektrijaama vaja keskmiselt 50 korda aastas, ühtekokku 200 tundi. Elektrijaam saavutab nimivõimsuse 10 minutiga. Ooterežiimil kasutab jaam 200 kilovatt-tundi elektrienergiat tunnis. Kiisal on kokku kaks elektrijaama, 110-megavatine Kiisa AREJ I ja 140 megavatine Kiisa AREJ II, mis koosnevad vastavalt 12 ja 15 9,7-megavatisest generaatorist, mida on võimalik käivitada vastavalt vajadusele ükshaaval.

Täisautomaatne elektrijaam kasutab elektri tootmiseks kas maagaasi või diislikütust, 40-protsendilise kasuteguriga toodetava elektrienergia omahind on maagaasi praeguste hindade juures 90 eurot megavatt-tund ja diislikütusel 170 eurot megavatt-tund.

Koos teiste BRELL-i leppega seotud riikide – Läti, Leedu, Venemaa ja Valgevene – 100-megavatise kohustusliku toetusreservvõimsusega tagab Kiisa AREJ võimsuse ka tingimustes, kus Eesti suurim elektriühendus Estlink 2 peaks olema rivist väljas. Ka annab Kiisa Eestile need 100 megavatti varuvõimsust, mida riik peab varus hoidma teiste BRELL-i riikide jaoks. Seni osteti seda varuvõimsust Läti Latvenergo käest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles