Rõivas: LNG terminal Eestis on vaid helesinine unistus

Peaminister Taavi Rõivas taandas majandusministeeriumi LNG terminalige tegelemise juurest ja asus omal käel sõlmima Soomega kokkuleppeid, mida nii mõnedki ei mõista, sealhulgas Eestisse terminali kavandanud Alexela Energia.

FOTO: Sander Ilvest / Fotomontaaž

Eesti peab peaminister Taavi Rõivase väitel loobuma veeldatud maagaasi LNG regionaalsest terminalist Soome kasuks, et põhjanaabrid nõustuksid vastutasuks kahe riigi vahelise Balticconnectori gaasitoru kiirema rajamisega.

«Kui me võrdleme LNG regionaalset terminali helesinise unistusega, siis võime meie otsust nimetada loobumiseks,» ütles reformierakondlasest Rõivas Postimehele. «Kui võrdleme olukorda reaalsusega, siis on selle tulemuseks toru ehitamine. Kui me ei saavuta nüüd Stubbiga (Soome peaminister Alexander Stubb – toim) kokkulepet, siis pole meil mitte midagi.»

Valitsuse prioriteediks on Rõivase kinnitusel Balticconnectori rajamine ja Eesti vajab julgeolekuvaru hoidmiseks regionaalsest terminalist väiksemat SOS-terminali, mis poleks nii suur kui Alexela Energia kavandatav.

Varem valitsuse poolehoiuga arvestanud Alexela jõudis oma Paldiski terminaliga vajalike kooskõlastusteni ja lõpliku investeerimisotsuse tegemist pidurdab Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse ootamine.​

«Kui LNG terminal on Soomes ja Leedus ja Eesti on ühendatud mõlemaga, siis meil on kindlustunne, et meil on kohe alternatiiv, kui peaksid tekkima probleemid,» selgitas Rõivas.

Järgmisel nädalal sõidab Rõivas Helsingisse läbirääkimistele oma Soome ametivenna Stubbiga, et leppida ametlikult kokku gaasitoru ja -terminali rajamise üksikasjad. Rõivas järgib varem Stubbiga kooskõlastatud Soomele kasulikku lahendust, ehkki Euroopa Komisjon otsustas sel nädalal mitte toetada soomlaste taotletud uuringuid LNG regionaalse terminali rajamiseks Inkoosse. Samas otsustas komisjon rahastada Gasumi ja EG Võrguteenuste läbiviidavaid Balticconnectori uuringuid.

«Meie poole järeleandmine saab reaalselt olla see, et regionaalse terminali asemel ehitame Eestisse oma riigi vajadustele vastava,» selgitas Rõivas. «Soome järeleandmine on see, et toru ehitatakse oluliselt kiiremini kui algselt plaanis.»

Rõivas ei nõustu, et soomlastele pole tarvis järeleandmisi teha, sest toru vajavad ennekõike nemad. Soomel nimelt puudub ühendus suure gaasimahutiga, mis tagaks külmadel talvedel nende maagaasiga varustamise.

Balticconnector loob soomlastele läbi Eesti ühenduse Lätis asuva suure loodusliku hoidlaga. Hoidla äriplaan näeb ette selle mahutavuse suurendamist vastavalt Soome vajadustele pärast Balticconnectori toru valmimist. Läti hoidlasse pumbatakse gaas suvel ja talvel varustatakse sellest Loode-Venemaa, Eesti, Läti kui ka Leedu tarbijaid.

Endine peaminister Juhan Parts (IRL) avaldas Rõivase gaasipoliitika suhtes kahetsust. «LNG terminal on Eestile tähtsam kui Balticconnector. Minu heatahtlik soovitus on, et peaminister võtaks endale gaasimajandust tundvad nõunikud, sest praegu on ta sattunud Uduvere Ärni sarnaste nõuandjate meelevalda,» lausus Parts. «Stubb on olnud Rõivasega läbirääkimistes edukas, hoolimata sellest, et Soomel ei ole LNG terminali projekti, sest Stubb käitub nagu Soome peaminister. Rõivase motiividest ma aru ei saa.»

Sotsiaaldemokraat Urve Palo juhitav majandusministeerium kommenteeris enda gaasiteemas tagaplaanile lükkamist napisõnaliselt. «Majandusministeerium tegeles kompromissiotsinguga, lähtudes valitsuse mandaadist ja selle aasta kevadel kokku lepitud ühiste kavatsuste memorandumitest. Kuna kompromissini ei jõutud, võttis initsiatiivi lahenduse leidmiseks peaminister,» selgitas ministeerium.

Tänu sel nädalal Leedus Klaipedas avatud LNG terminalile saab Eesti piiratud ligipääsu gaasitarnetele ka mujalt kui Venemaalt. Klaipeda terminali maht on 170 000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi taasgaasistamisvõimsusega kuni kolm miljardit kuupmeetrit aastas. Eesti aastane gaasitarbimine on 0,6 miljardit kuupmeetrit, Balti riikide gaasitarbimine 5,5 miljardit kuupmeetrit. Soome aastane gaasitarbimine on ligikaudu 4,5 miljardit kuupmeetrit.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles