Kui Research in Motioni asutaja Mike Lazaridis aastal 2002 esimese BlackBerry nutifoni turule tõi, ei osanud ta uneski näha, et leiab end kunagi rahvusvahelisest skandaalist Lähis-Ida valitsuste ja luureagentuuridega.
BlackBerry – luurajate luupainaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kummatigi on firmajuhtide, poliitikute ja tavatarbijate lemmiku BlackBerry ebatavaline edulugu vallandanud tüli, mis ähvardab edasisi maailmaturu vallutamise plaane nurjata ning pikendada Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatidega alanud riikide nimekirja, mis telefoni teenused keelustada kavatsevad.
Olukord on ühteviisi vastukarva RIMi investoritele ja tippärimeestele, kes BlackBerry unikaalsete turvaomaduste tõttu selle riistapuu vahendusel rahumeeli konfidentsiaalseid kõnelusi on pidanud, firmasaladuste saatmisest rääkimata.
Tagajalgadele on tõstetud ka privaatsusõiguste eest võitlejad, oma mõjujõu on käiku lasknud isegi USA välisminister Hillary Clinton.
Asja tuum seisneb selles, et valitsused nii Lähis-Idas kui mujal soovivad jälgida ja «vahelt haarata» firmade kasutuses olevate BlackBerrydega saadetud krüpteeritud meili- ja kiirsõnumeid. (Tavatarbijate BlackBerryde seire käib palju hõplsamini.)
RIM väidab, et siin pole midagi parata, kuna nende süsteem ongi selline, et andmete lahtimuukimiseks pole krüpteerimisvõtmeid olemaski.
See aga ei rahulda valitsusametnikke selles kasvavas riikiderodus, mis kõik tahaksid kangesti teada, et kui see tõesti nii on, siis kuidas suutis RIM rahuldada Venemaa ja Hiina ranged turvanõued.
Kui minna tagasi alguse juurde, siis väikese Kanada firmana oma teed alustanud RIM leiutaski teadlikult üliturvalise e-maile saatva telefoni, mida müüdi peamiselt suurettevõtetele jning USA, Kanada ja Briti valitsusasutustele. Tol ajal ja antud kontekstis oli BlackBerrydesse sisseehitatud tugev krüpteering just see peamine müügiargument.
Globaalsed ambitsioonid olid RIMi tegevjuhtidel küll juba esimesest hetkest alates, kuid nutitelefonide turg käivitus nagu kord ja kohus alles aastal 2005 ning siis ei jäänud tulemata ka BlackBerry kiire kasv väljaspool Põhja-Ameerikat.
Täna müüb RIM BlackBerrysid 175 riigis ning pakub teenust 550 mobiilivõrgu kaudu enam kui 41 miljonile kliendile. RIMi 15 miljardi dollari suurusest aastakäibest tuleb väljastpoolt Põhja-Ameerikat tervelt 40 protsenti. Võrdluseks: aastat viis tagasi oli vastav protsent väiksem kui 25.
Kiirelt käinud rahvusvahelise laienemise käigus on RIM aga maandunud tundmatutele turgudele, kus sõnavabadus ja kohtumõistmise protseduurireeglid teinekord tahaplaanile jäävad – kui näiteks valitsusel peaks tekkima mure riigisisese lahkmeele, meeleavalduste või rahvusvahelise terrorismi pärast.
Araabia Ühendemiraaadid väidavad, et on RIMiga kolm aastat läbirääkimisi pidanud ning üritanud veenda kanadalasi kohalike regulaatorite soovidega arvestama ja võimuesindajaid BlackBerry andmetele ligi laskma.
Pärast seda, kui AÜE valitsuse katse BlackBerrydesse nuhkvara sokutada mullu läbi kukkus, jõudiski vaidlus RIMiga otsustavasse järku. Võimud teatasid, et keelavad teenused alates 11. oktoobrist ära ning süüdistasid RIMi «väljaspool seadusi tegutsemises ning tõsiste sotsiaalsete, õiguslike ja riiklikku julgeolekut puudutavate riskite tekitamises».
Sellest sai innustust Saudi Araabia, kes sel reedel BlackBerry kiirsõnumid kinni pani ning mõned 700 000st kasutajast tõeliselt marru ajas. «Mina isiklikult usun, et valitsus on RIMi peale vihane, et nad võimude sõna ei kuula,» ütles Riyadh’s tegutsev advokaat Bander Alnogaithan.
«Samas, miks peaksid kodanikud seetõttu kannatama? Sajad tuhanded kodanikud maksid BlackBerryde ja teenuslepingute eest miljoneid. Kes neile selle kinni maksab?»
Mõned eksperdid pakuvad, et keeldude tagamaa peitub tehnoloogilises taibus ja luureressurssides.
Mitmed USA ametiisikud on juba pikemat aega seda meelt, et Hiina ja Venemaa saavad krüpteeringutest , millega AÜE hetkel maadleb, jagu ka ilma RIMi vaikiva nõusoleku või salasepitsusteta.
USA riikliku vastuluure juht Joel Brenner väljendas mullu oma muret BlackBerry turvalisuse pärast üsna süngetes toonides. «2008. aasta Pekingi olümpial võinuks keegi su telefoni või BlackBerry märgistada, monitoorida ja kasutusse võtta enne lennujaama taksopeatusse jõudmist,» ütles ta. «Ja koju meili saates oleks see pahavara kas tervikuna või osaliselt su koduserverisse rännanud. Ma tean, mida räägin.»
Hiina mobiilioperaatorid olid sunnitud BlackBerry lansseerimist ligi aasta aega edasi lükkama, kuniks valitsus veendus, et seadmed Hiina julgeolekule ohtu ei kujuta. RIM ei ole nõus Hiina regulaatoritega peetud läbirääkimiste sisu avaldama, kuid teadaolevalt nõuab Hiina kõikidelt interneti- ja telekomifirmadelt, et nood monitooriksid, raporteeriksid ja isegi tsenseeriksid oma klientide vahelist suhtlust.
«On ilmne, et kuna Hiina valitsus BlackBerry lõpuks turule lubas, pidid nende julgeoleku-kaalutlused ühel või teisel moel rahuldatud saama. Mida see praktikas tähendab, võime vaid oletada,» ütles Pekingis baseeruva telekomide nõustamise firma BDA juht Duncan Clark.
Lugu pole kaugeltki ühel pool. Ka India läbirääkimised RIMiga on ummikusse jooksmas. Nemad vaidlevad kanadalastega juba ligi kaks aastat – pärast seda, kui ilmnes, et terroristid 2008. aastal Mumbai terrorirünnaku korraldamisel BlackBerryde abil sidet pidasid.
Keeldudest on kõnelema hakanud ka Indoneesia ja Liibanoni regulaatorid. Liibanon tegeleb hetkel mastaapselt Iisraeli spioonide tuvastamisega, samuti osaletakse endise peaministri Rafik Hariri atendaadi asjus algatatud rahvusvahelises uurimises. «Seoses Liibanoni muredega spionaaži pärast on tõstatatud ka BlackBerry küsimus,» ütles sel nädalal sealse telekomivalitsuse juhi kohusetäitja Imad Hoballah.
Copyright The Financial Times Limited 2010.