Keskkonnatasud tõusevad 3-6 protsenti aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium sai valmis seaduseelnõuga, mille eesmärk on tõsta keskkonnatasusid 3-6 protsenti aastas alates ületulevast aastast.
Keit Pentus-Rosimannus kommenteeris, et ministeeriumi ülesanne on leida väga erinevate ettepanekute vahel selline tasakaal, mille tulemusel võidaks nii kohalike inimeste elukeskkond ja tervis, loodus kui tööstus.
«Järgmiseks kümneks aastaks keskkonnatasude muutuse paika panek selliselt, et muutus jääb vahemikku 3-6 protsenti aastas, arvestab kõige sellega,» selgitas minister.
Osad ettevõtted tegelikult ei kaevanda
Ehitusmaavarade puhul on probleemiks see, et liiva ja kruusa kaevandusõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist. Kuuekümnel juhul pole avatud kaevandustes aga lausa viie aasta jooksul mingit kaevandamist toimunud. Probleemi lahenduseks on välja töötatud kaevandamise tasu kaheosaline rakendamine: üks osa tasutakse juba kaevandatud maavara koguse eest ning teine, väiksem osa, makstakse iga-aastaselt maavara reserveerimise, kaevandamisõiguse eest sõltumata sellest, kas kaevandamisõigust realiseeritakse või ei. Kaheosaline tasu puudutab selliseid maavara liike, kus probleem on kõige ulatuslikum – ehituskruusa ja liiva kaevandamist.
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tõuseb 2020. aastani 3 protsenti ning pärast seda 5 protsenti aastas. Kõigi põlevkivi puudutavate tasude kogumõju jääb 5 protsendi piiridesse. Keskkonnaministeerium ei toetanud saastamise ja ressursi kaevandamisõiguse tasude külmutamist, kuna see tähendaks, et sisuliselt muutuks Eestis saastamine ja taasumatu vara kasutamine inflatsioonitingimustes järjest odavamaks.
Ehitusmaavarade tasumäärad tõusevad kuni 6 protsenti.