VANA KULD ⟩ Taavi Rõivas loovutas LNG terminali Soomele (2)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas ja Alexander Stubb jõudsid LNG terminaliga seonduvat arutada Brüsselis Euroopa Ülemkogul.
Taavi Rõivas ja Alexander Stubb jõudsid LNG terminaliga seonduvat arutada Brüsselis Euroopa Ülemkogul. Foto: AP/Scanpix

Soome kogenud peaministril Alexander Stubbil piisas neljapäeval Brüsselis vaid põgusast koridorikohtumisest Taavi Rõivasega, et sundida noor ametivend Eesti huvidest loobuma.

Stubb teatas neljapäeval, et Euroopa Liidu toel rajatakse regionaalne LNG terminal Soome ja Eesti võib endale ehitada väikese terminali. Rõivas püüdis jätta muljet, et võitles oma kompromissettepanekuga merealuse Balticconnectori ehitamise eest, kuid see projekt on juba varem kokku lepitud ja tööd käivad.

Selleks et kahe riigi suhetes vastuolusid tekitanud gaasiteemadega edasi minna, pidas Rõivas õigeks loobuda LNG terminalist ja et rajataks Eestit ja Soomet ühendav Balticconnectori gaasitrass, kinnitas Eesti valitsusallikas.

Eestis pole turgu

Rõivas ise ütles, et Eesti loobub regionaalse LNG terminali rajamisest, sest algseis on väga halb. «Ettevõtted on läbirääkimistega ummikusse jooksnud ning kui peaministrid otsustavalt ei sekku, ei tule ei toru ega terminali,» selgitas peaminister. «Otsused ei ole veel langetatud, aga oleme pika sammu kokkuleppele lähemal. On siiski võimalik ka selline lõpplahendus, et Eesti saab nii toru kui meie oma riigi vajadustele vastava terminali laevade punkerdamiseks ja SOS-varude hoidmiseks.»

Rõivas rõhutas, et Eesti esmane huvi on algusest peale olnud toru, sest toruta ei saa ka terminali võrku ühendada ja toruta ei ole Eestis suurel regionaalsel terminalil piisavalt turgu. «Kui saame kokkuleppele, et Eestit ja Soomet ühendav toru tuleb esimesel võimalusel, siis oleme valmis paindlikkuseks muudes küsimustes, sh suure terminali rajamise asukohas. Euroopa Liit rahastab toru ehitamist 75 protsendi ulatuses, terminali ehitust 0–35 protsendi ulatuses, ülejäänud raha tuleks ise leida,» selgitas ta.

Rõivase ja Stubbi läbirääkimiste tulemused tekitasid gaasiga tegelevates ettevõtetes arusaamatust. «Mina ei saa aru, mida peaministrid Balticconnectori teemal nüüd veel kokku leppisid, sest viimased olulised kokkulepped sõlmiti augustikuus ning praegu käib juba usin tegevus,» ütles Balticconnectori Eesti-poolse partneri EG Võrguteenuste juht Sergei Jefimov.

«Alexela poolt Paldiskisse kavandatud LNG terminali puuduseks oli asjaolu, et erinevalt soomlastest pole neil nii tugevat klientide portfelli,» arvas Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Paldiskis LNG terminali ehitamiseks kõik ettevalmistused juba teinud Alexela Energia avaldas Rõivase allaandmise üle nördimust. «Meie ei tea, milles Rõivas Stubbiga kokku leppis, kuid igatahes ei puuduta see meie äriplaani mitte mingisugusel moel,» lausus Alexela Energia juht Mart Hääl. «Peaministrite tehtud avaldused olid piisavalt üldsõnalised, mis ei võimaldanud nende sisust kuigi palju aru saada.»

Sõltuvus Venemaast jääb

Euroopa abirahaga ehitatav Balticconnectori gaasitoru ei too Eestile Venemaast sõltumatut gaasivarustust, sest selle eesmärk on ühendada Soome gaasivõrgud Lätis asuvate maagaasihoidlatega. Eesti mängib vaid transiidimaa rolli, sest Läti hoidlaid täidab Gazprom.

Veerand Soome gaasifirmast Gasum kuulub selle ettevõtte ainukesele varustajale Gazpromile, mistõttu pole välistatud, et Gasum tegelikult ei hakkagi terminali rajama. Gazpromil on mugav varustada Soome rannikule rajatavaid väiketerminale otse oma Venemaa terminalidest. Gasumi topeltmängule viitab asjaolu, et ettevõte väitis esmalt, et tal on olemas LNG regionaalse terminali jaoks kindel asukoht, kuid hiljem osutus see väide blufiks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles