Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis esimese lugemise

Jürgen Ligi riigikogu ees 2015. aasta riigieelarve kohta aru andmas.

FOTO: Liis Treimann

Riigikogus toimus täna 2015. aasta riigieelarve seaduse esimene lugemine, mille juhatas sisse rahandusminister Jürgen Ligi, kellele riigikogu liikmed esitasid ka hulgaliselt küsimusi.

Peamised küsimused kõlasid teede rahastamise, põllumeestele lisatoetuse maksmise, õliga kütvate majapidamiste toetamise, piiri korrastamise ja tulumaksumäära langetamise kohta. Järgnevalt on lühidalt refereeritud mõningaid esitatud küsimusi ja antud vastuseid.

/.../

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Jaak Aaviksoo (IRL): Hea minister! Võtan kätte selle riigieelarve seaduse koos seletuskirjaga ja pean tunnistama, et see dokument ei ole ei loetav ega mõistetav. Sealt saan ma teada eelarve ridade gruppidest, liikidest, kontodest, objektidest, ....., piirmääradest, arvestuslikest vahenditest, ülekantavate maksude ja palju-palju muu raamatupidamisliku abrakadabra kohta. Tegemist on minu arvates raamatupidaja unenäo või unistusega. Seletuskiri ka ei aita palju. Aga me ei saa sellest dokumendist teada seda, kui palju kulub näiteks maanteede ehituseks ja hoolduseks või näiteks teadus- ja arendustegevuseks, rääkimata sellest, mida maksumaksja selle kõige eest vastu saab. Hea minister! Millal saab Eesti loetava eelarve, mis on koostatud tegevus- ja tulemuspõhiselt ning mis oleks mõistetav igale kaasmaalasele?

Jürgen Ligi (Reformierakond): Aitäh! Me liigume sinnapoole, aga muidugi on suur pettumus äsjaselt ministrilt kuulda sellist avastust, et ei olegi riigieelarve sama põnev dokument kui ilukirjandus, ei saagi lihtsaid vastuseid. Eriti ränk on muidugi süüdistus ja ma ei oska seda kuidagi tagasi lükata, aastaid seda esitatakse, et riigis tegeldakse raamatupidamisega. Tõesti häbi, mul on häbi! See on nii halb nimetus, kui öeldakse rahandusministrile, et ta on raamatupidaja. Katsun kuidagi teisiti.

/.../

Kadri Simson (Keskerakond): Suvel sai koalitsiooni poolt vastu võetud rida maksutõuse, mis nüüd on eelarves aidanud tulu poolel kasvu näidata. Aga üks neist tõusudest oli prognoositav 37protsendiline küttekulude tõus neile majapidamistele, kes kasutavad küttena kergkütteõli. Ja suvel te ei osanud öelda, et kuidas seda nendele majapidamistele kompenseeritakse. Ütlesite, et kolmandas kvartalis olete targem. Kus siin eelarves võib seda kompensatsioonimehhanismi siis leida ja millised summad on planeeritud nende majapidamiste hinnatõusu pehmendamiseks?

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Jürgen Ligi: See on KredExi meede tõenäoliselt täies ulatuses. Mina olen selle ka kooskõlastanud üsna värskelt. Kuhu see läheb? Läheb selle kalli kütteviisi asendamiseks ökonoomsemaga. Igal juhul on siin võit nii sellel katlaomanikul kui ka riigil ja keskkonnal. Ei ole vaja meil subsideerida maksusoodustuse kaudu kallist ja keskkonda koormavamat kütteliiki. Ma arvan, et see oli väga mõistlik struktuurne reform, mida ka eelmine valitsus tegelikult mõistlikuks pidas, lihtsalt selle meetmega läks rohkem aega.

/.../

Siret Kotka (Keskerakond): Tulen tagasi Tarmo Tamme küsimuse juurde ning teie vastuse juurde põllumeeste toetuse kohta, kus te ütlesite, et erilist arutelu ei pälvinud see valitsuses. Kas sisuliselt võib nii aru saada, et Reformierakond on sotsiaaldemokraatidega koalitsioonilepingus nii kokku leppinud, et sotsiaaldemokraadid saavad küll lastetoetuse, aga see on sisuliselt just põllumeeste üleminekutoetuse arvel?

Jürgen Ligi: Kui teil on selline seos tekkinud, eks te või seda siis selliselt esitada. Üldiselt on eelarves kulusid palju rohkem kui need kaks. Aga kui rääkida selle koalitsioonilepingu prioriteetidest, siis tõepoolest, koalitsioonilepingus eraldi põllumajandusraha ei olnud, oli väga ambitsioonikas ja järsk lastetoetuste tõus. Kui te soovite seda vaidlustada, siis Riigikogu saab alati seda arutada, ja oli ka tööjõumaksude alandamine, mis vastab ka kõikidele soovitustele, mis meie maksusüsteemi kohta antakse. Nii et meil ei olnud tõesti väga palju sinna kõrvale panna, aga neid erinevaid sotsiaalseid meetmeid lisandub ka. Tegelikult need otsetoetused tõusevad 11 miljonit või oli see 11%, ei toimu ju mingisugust toetuste vähenemist, nad kasvavad. Olen ka ise panustanud sellesse, et Euroopa eelarve selles osas meie jaoks oleks soodsam ja saanud ka tulemust. Nii et mul mingit häbitunnet ei ole otsetoetuste teemal, ma arvan, et olen teinud rohkem, kui minult võiks oodata.

/.../

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Marko Mihkelson (IRL): Ma tahaksin tegelikult tunnustada valitsust eelarve tegemisel just selles valdkonnas, mis puudutab vahendite kasvu sisejulgeoleku- ja kaitseküsimustes. See on kindlasti tänasel ajal eriti oluline. Aga ma tuleksin teie sissejuhatava sõnavõtu juurde, kus te mainisite, et praegu eelarveprotsessi käigus tegelikult on veel kavas lisada mõned miljonid Eesti idapiiri väljaehitamiseks. Ma tahaksin, et võib-olla natuke siiski täpsustaksite, mitmest miljonist või kui suurest summast me täna räägime. Ja millistest vahenditest või mille arvelt see peaks eelarvesse lisanduma?

Jürgen Ligi: Kõigepealt on miljoneid juba selle aasta eelarvet muutmata kulutatud Siseministeeriumis ja see protsess jätkub. Teiseks on kõige kriitilisem küsimus piirisihi puhastamine. Selle me teeme ära, kui nii tohib öelda, eelarveväliselt, see on RMK vahenditega ja seda eelarves ei kajastu. Siis juba valmis eelarvesse lisati 0,9 miljonit ja minu ettepanek on lisada siia vähemalt kolm miljonit. Väga raske on suletud eelarves midagi muuta. Aga see, kui on meil olemas juba siht ja kui meil on kaamerate hankimiseks 0,9 miljonit, siis see kokku annab juba sellise jälgitavuse. Sinna Hiina müüri me kunagi ei kavatse rajada. Mis nee täpsed projektid on? Kui ma vaatan seda eelarve projekti, mida kunagi mingite uuringute järgi on paberile pandud, siis ma natuke kratsin kukalt, et kas need asjad ikka täpselt nii palju maksavad, eriti arvestades seda, et selle piirisihi puhastamine kipub välja paistma kuluvaba sisuliselt. Ma ei ole selle ala vahetu kureerija, aga RMK-le me selle eest võib-olla ei pea üldse midagi maksma. Siin on küsimus jälle eramaade asjades. Mis mind isiklikult kõige rohkem nüüd viimase hetke avastusena häirib, on see, et sellest projektist on jäänud välja – see ei ole enam etteheide eelmisele siseministrile etteheidete eest, mis tema tegi  – Narva piiripunkti investeering. See on jäänud koguprojektist välja. Siseministeerium ei ole arvestanud seal tolli vajadustega, aga see on ka osa piiri väljaehitamisest. Ja see summa on juba selline, et otsime sinna katet, mis on mingi 8,8 miljonit. Probleem on päris suur, aga ma ei taha uskuda, et see on 26 miljonit, isegi mitme aasta peale. 

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

/.../

Mihhail Korb (Keskerakond): Küsimus puudutab kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja konkreetselt kohalikule omavalitsusele eraldatava üksikisiku tulumaksu osa. Seda osa masu ajal vähendati ja vähendati mitte numbriliselt, vaid protsenti, mis eraldatakse kohalikule omavalitsusele ja mitu aastat ei ole see protsent muutunud. See, et kohalike omavalitsuste tulubaas praegu numbriliselt kasvab, summa, siis protsent jääb samale tasemele. Esimene küsimus, mis põhjusel selline suhtumine kohalikele omavalitsustele on, ja teine, et kas te ei plaani seda protsenti tulevikus tõsta?

Jürgen Ligi: Nagu ma ütlesin, on selle tulumaksu protsendi tõstmine regionaalpoliitiliselt kontraproduktiivne. See koondab raha Tallinna ja kuldsesse ringi ja võtab ära vaesematelt omavalitsustelt. Ei, ma ei poolda seda. Mina pooldaksin tasandusfondi suurenemist, millele on jällegi omad vastuseisjad, mulle vähe arusaadavatel põhjustel, miks seda konsensust ei ole leitud ei selles ega eelmises valitsuses, eelkõige eelmises valitsuses. Nii et kas omavalitsustelt keegi raha ära võttis – raha võttis ära ikkagi masu ja see, kus valitsus vea tegi, ei ole mitte sel ajal, kui ta masu ajal läks korrigeerima oma kunagisi unistusi ja reaalsusse tagasi aitas rahandusel pöörduda, vaid see, et me kunagi aina suurendasime seda protsenti. Vähendades tulumaksumäärasid, tõstes maksuvaba miinimumi võttis riik kogu selle koorma enda peale, keskvalitsus, ma mõtlen. Mis ei ole mõistlik, sest et ka kodanikud, tulumaksu maksjad, on korraga ju riigi ja omavalitsuse elanikud. See oleks võinud käia mõistlikumalt. Ühel hetkel lihtsalt see protsess jooksis kinni, sai jaks otsa. Minu arust see korrektsioon oli vajalik ja minu arust ei ole vaja seda tegelikult korrigeerida. Pigem tuleks omavalitsustel, nagu ma ütlesin, anda maamaksu osas autonoomsus, suurem autonoomsus. See on tõesti kohalik asi. Maad ei saa sisse kirjutada klikiga, see on, kus ta on, ja ta on ka majanduskeskkonna poolest kõige ohutum maks.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

/.../

Urbo Vaarmann (Keskerakond): Värskes tööandjate manifestis on ühe ettepanekuna kirjas tööandjatel vabastamine erisoodustusmaksust. Kui suur summa see võiks olla riigieelarves arvestatud sellel aastal?

Jürgen Ligi: Ma ei tea. Sellist maksu nagu erisoodustusmaks ei eksisteeri. Eestis on sotsiaal- ja tulumaks, mida rakendatakse palgatuludele. Läbi aegade on olnud selliseid tahtmisi, et naturaalpalk oleks kuidagi maksuliselt soodustatud. Nii tore on lasta kinni maksta oma harrastusi ja riigi arvel säästa. Aga need on väga isiklikud valikud. Kui me hakkaksime kõiki isiklikke valikuid kirjutama firmade arvele, siis sellle eelarvekulu oleks suhteliselt raske prognoositav. Kindlasti kipub see minema kümnetesse miljonitisse ja see on ju nii soodus mitte maksta rohkem palka, vaid pigem jõusaalipilet või golfipilet või mis need kallimad alad on, jättes need odavamad ja tervistavamad alad katmata. Ei, isiklikke valikuid ei peaks kirjutama firmade arvele. Firmade arvel läheks see ka sotsiaalselt äärmiselt ebavõrdseks, selle omastaksid kaks jõukamat detsiili. See on statistiliselt tõestatud kõige paremini minu meelest "firmapensionide" ehk firmade kolmandasse sambasse sissemaksete puhul. Need, kellel on tegelikult juurdepääsuprobleem sellistele teenustele, need ei saa sellest midagi, neil on pigem palgaprobleem. Eelkõige makstakse ikkagi palk ära. Siis, kui on palka küllalt, siis hakatakse vaatama, et saaks harrastusi ka. See on väga tavapärane tahtmine ja jätkuks vaid Riigikogul meelekindlust selliseid asju mitte teha, mis nõrgestavad abivajajate kaitset ja soosivad neid, kes ise hakkama saavad.

/.../

Andres Herkel (Eesti Vabaerakond): Austatud minister! Niinimetatud erisoodustusmaksu puhul te muretsete selle pärast, et äkki võidaksid sellest loobumise puhul kõige enam sellised jõukamad detsiilid. Samas teie pikaajaline idee vähendada üksikisiku tulumaksu jätab kahtluseta enam raha kätte just suurema palgatulu saajatele. See, kui vähesel määral koalitsioon tulumaksuvaba miinimumi tõstab, on tegelikult ikkagi naerukoht. Kuidas te seletate seda vastuolu ja kas te seletaksite palun ka seda, mismoodi teie arvates Eesti maksusüsteem võiks lähematel aastatel areneda? Kas üksikisiku tulumaksumäära vähendamine saab käia kokku tööjõumaksude otsustava vähendamisega?

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Jürgen Ligi: Viimasest lausest ma nüüd ei saanud aru, selles oli loogikaviga. Üksikisiku tulumaks ise on tööjõumaks, selle vähendamine saab küll käia tööjõumaksude vähendamisega koos. Küll aga võin kinnitada, et üheski maksuvaidluses ei toeta ma tulumaksumäära edasist alandamist, 20 on väga paras maksumäär. Kui te küsite nüüd sellest vastuolust maksumäära alandamise ja erisoodustusmaksu vabastuse all, siis vaadake, need on majanduspoliitiliselt täiesti erinevad asjad. Üks on, et maksumäärad iseenesest on majanduskeskkonna atraktiivsuse küsimus. Erisoodustuse küsimus on küsimus maksusüsteemi auklikkusest. Kui me seal kaotame ära, naturaalpalgal kaotame maksu ära, jättes rahalisele palgale alles, siis hakataksegi maksma isiklikke asju firma arvel ja see jaotub veel tunduvalt ebaühtlasemalt kui maksumäära küsimus. Kui pooled inimesed on tulumaksu maksjad laias laastus, siis erisoodustuse saajad on nendest vähemuses. See on erakordselt regressiivne tulemus, mis te saavutate, kui te hakkate harrastusi kinni maksma, sest harrastusi firmadest siiski maksab kinni väga väike hulk. Enamik näeb vaeva sellega, et maksta vähegi korralikku palka, mitte mingisuguseid luksuslikke harrastusi, et mida jõukam firma, seda luksuslikumaks lähevad harrastused. Ma ei näe põhjust, et seda peaks tegema pensionikassa, haigekassa või siis ka avalike spordirajatiste arvel, jutt on kogu aeg spordist. Ma ei saa aru, kuidas see nüüd nii on, kas see spordiharrastus on mingi riiklik missioon, kus tuleb veel panustada lõputult selle nimel, et sotsiaalne disbalanss veel suureneks. Sest pensionärid, lapsed, töötud, õpilased ei saa ju mitte midagi sellest, kui firmad hakkavad oma, mis seal salata, ka riigiaparaat hakkab siis oma palka natuuras maksma.

Tagasi üles