Eesti Energia tahab kallureid osta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia tahab teisipäeval välja kuulutatud 50 miljoni krooni suuruse riigihankega soetada kaheksa kallurit, kuid kaalukauss kipub juba eos kalduma praegugi kasutuses olevate Valgevene veokite kasuks.
Narva karjääri masinaparki uuendavad kallurid peavad suutma kanda kuni 55 tonni lubja- ja põlevkivisegust materjali. Automootorite võimsus peab olema vähemalt 500 kW, mis on umbes 680 hobujõudu.
Eesti Energia Kaevandused ASi kommunikatsioonispetsialisti Riine Urbala sõnul on nendele tingimustele vastavate kallurite pakkujaid Eestis viis ning hanke mahuks planeeritakse 50 miljonit krooni.
Maailmas tuntud rasketehnikatootja Caterpillari masinaid Eestisse tarniva Wihuri ASi esindaja Magnus Mägedi sõnul oleks neil nõudmistele vastavaid kallureid kindlasti pakkuda. Tema sõnul on selline hange Eestis üsna ainulaadne.
«Plaanime osaleda,» kinnitas Mägedi ja lisas, et üks nende maaletoodud kallur on Eesti Energia käes eelmise aasta lõpust ka katsetusel.
Valgevenes toodetavat Belazi firma tehnikat Eestisse vahendava ettevõtte AS A.K.K direktori Koit Kuuse sõnul osalevad ka nemad kindlasti hankel. «Praegu ongi kõik Eesti Energia masinad valmistatud Belazis, välja arvatud renditud sõidukid,» tõdes ta.
Mägedi sõnul tahtis Eesti Energia katsetada, kas oleks võimalik Belazilt lääne tehnikale üle minna, ning seepärast võetigi neilt üks kallur prooviks.
«Belazi tehnika vastu on tänapäeva Eesti riigis natuke raske saada, kuna Eestis on üks põhimõtteline kriteerium hind. On muid asju, mida ei osata hinnata: järelteenindust, masinate vastupidavust, pikaealisust, kvaliteeti,» kritiseeris Mägedi.
Kuuse sõnul peaks Belaz tõesti olema hinna poolest konkurentide pakutavast odavam. Vastates Postimehe küsimusele, kuidas on lood autode töökindluse ja kvaliteediga, rõhus Kuusk ikkagi kalluri odavamale ostuhinnale.
Valgevene toodangule andis oma hinnangu ka Terexi rasketehnika maaletooja Atlas Eesti järelturu juht Taavo Tiisma. «Belaz on tunduvalt odavam, aga töökindlus on kehvem,» nentis ta. «Belazi kabiinides ei ole näiteks konditsioneeri ja nende kabiinis on praegu üle 40 kraadi sooja.»
Tiisma sõnul pakub ka Terex tingimustele vastavaid masinaid ning nad plaanivad hankel osaleda. Sellest, miks Eesti Energia Belazi eelistab, on tal oma arvamus.
«Valgevene tehnika ja sellega kaasnev järelhooldus on mõnes mõttes odavam, kuid remondi ja hoolduse intensiivsus on erinev. Siin ongi küsimus, mida klient oluliseks peab: kui tihti võib masin hoolduses ja paranduses olla?»
Eesti Energia Kaevandused ASi juhatuse esimehe Ilmar Jõgi sõnul on hankel mitu valikukriteeriumi. «Soovime, et hind oleks mõistlik, ja vähetähtsad pole ka edaspidised ülalpidamiskulud,» sõnas ta. «Belazide eeliseks on see, et nad on odavamad ja sobivad meie tingimustesse. Nad on kaalult kergemad, kummide kulu on väiksem, kütusekulu samuti. Belazide puhul on meil olemas ka sobiv remondibaas.»
Tiisma hinnangul on Belazi kallur teistest ligi 30 protsenti odavam, Kuusk ise hinnavahet ei avalikustanud. Belazide vastupidavus oli aga konkurentide sõnul kunagi nii vilets, et ühe Valgevene kalluri asemel tulnuks osta kaks, kuna üks neist oli niikuinii remondis.
Praegu on olukord Mägedi sõnul paremaks läinud tänu lääne jõuallikatele, aga ülejäänud osa autost on endiselt Vene toodang ja erilise kvaliteediga ei hiilga.
Praegu on sellise kandevõimega kallureid Eesti Energia kaevandustes kokku 14. Eesti Energia viimane kallurite hange jäi kahe ja poole aasta taha.