Vare: Eesti on välisinvestorite silmis muutumas taas rinderiigiks
18. oktoober 2014, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusanalüütikud on juba mõnda aega muretsenud välisinvestorite vähese huvi pärast Eesti vastu. Nüüd levivad lisaks kuuldused, et Venemaa tõsine agressioon on andnud investoritele veel ühe põhjuse Eestit, aga ka ülejäänud Baltikumi vältida.
Ärimees ja konsultant Raivo Vare ütles, et kui aasta tagasi puutus ta ise kokku projektiga, kus investeering jäi usaldamatusest Venemaa vastu tegemata, siis nüüd on ta kuulnud veel kahest projektist, mis sel põhjusel on ära jäänud. Täpsustada ta ei saanud, kuna investeerimisplaanid on jõustumiseni konfidentsaalsed. Lisaks väitis Vare, et üks investor olevat kuulnud Soomes, kuidas meie põhjanaaber kutsus ameeriklasest investorit Eesti asemel Soome investeerima, sest Eestile tuleb «Venemaa varasti kallale».
«Me oleme muutumas tagasi 1990ndate keskpaiga rinderiigiks. Ma pidin ise tollal tõestama investoritele, et me ei ole Venemaa ja meid ei ähvarda Venemaa,» rääkis Vare. «Kaudse informatsiooni põhjal tundub, et hirmud hakkavad tagasi tulema ja see on halb uudis.»
Samuti välisinvesteeringutega tegelev vandeadvokaat Sven Papp aga otsest Vene agressiooni mõju või hirmu veel tajunud ei ole. Küll aga on tema sõnul tõsi, et Venemaaga piiri jagav Baltikumi piirkond ei ole investoritele lihtsalt enam prioriteetne koht. «Meie tänane edulugu on idufirmadesse investeerimine, kus küll raha liigub, aga need on päris väiksed summad. Suured on seal summad siis, kui mõni firma müüakse nagu Grabcad, aga see oli USA tehing, seal ei olnud Eestiga palju pistmist,» kirjeldas Papp.
Papi sõnul teavad küll investorid Eestit, aga head vastust, miks peaks siia investeerima, enam ei ole. «Meil ei ole majanduskasvu ette näidata, meil ei ole mingit super-hüper majanduskeskkonda ja meie edulugu on taandunud üksikute idufirmade edu peale, mis ei ole tegelikult riiklikult jätkusuutlik liin,» nentis Papp.
Teistes balti riikides pole Papi sõnul olukord palju parem – välisinvesteeringud Leetu on vähenemas, Lätis on olukord veidi parem, kuna võrdlusbaas on madal.
EASi rahvusvahelistumise divisjoni juhi Kristi Tiivase hinnangul on Eestil võimalus Venemaa olukorrast hoopis võita. «Meil on suure naabri ebastabiilsusest võita just nüüd, kui suured ettevõtjad küll tahavad erinevatel põhjustel olla Venemaa lähistel, kuid mitte tingimata Venemaal,» ütles Tiivas.
Tiivase sõnul on Eesti jaoks väljakutse see, et oleme liikumas odava tööjõu riigist know-how müüjaks. «Üleminekud on alati keerulised ja Eesti peab leidma uusi argumente nende investorite jaoks, kes sobivad majanduskeskkonda, kuhu soovime jõuda. Meil tuleks vaadata seda pigem võimalusena,» rääkis Tiivas.
Lisaks on nende töö Eesti tutvustamisel võimeka IT-riigina vilja kandnud ning Eesti on riigina teinud hulga õigeid otsuseid, mis on ka välisettevõtjateni jõudnud. «Samuti oleme möödunud majanduskriisi ajal ja peale seda näidanud end väga heast küljest kui üks stabiilsemaid ja usaldusväärsemaid riike Euroopas,» kirjeldas Tiivas.
Arenguruumi on Tiivase sõnul Eestis arendustegevuse soodustamisel ja tööjõu maksustamisel ning välismaalastele sobiva elukeskkonna tekitamisel.