Reedel Postimehes: monopoli lammutamise varjatud mõju

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vjatšeslav Leedole kuulub suur hulk ettevõtteid, mis annavad tööd mitmesajale saarlasele ning maksavad Kuressaare linna kassasse kopsakat maksu.
Vjatšeslav Leedole kuulub suur hulk ettevõtteid, mis annavad tööd mitmesajale saarlasele ning maksavad Kuressaare linna kassasse kopsakat maksu. Foto: Toomas Huik

Paljuski riigi praamiraha peal oma äriimpeeriumi üles ehitanud Vjatšeslav Leedost sõltuvad Saaremaal tänaseks sajad töötajad. Kui riik praamidotatsiooni kraanid 2016. aastast kinni keerab, küsivad nad - mis meist saab?

«Kui Tallinna Sadam hakkab praame opereerima, siis kõik see, mis meile tuli, läheb nüüd kuhugi mujale. See tähendab tugevat sotsiaalset pauku: üks asi on töökohad, aga teine asi kultuur ja kõik muu, mis on selle küljes olnud. Näiteks ooperipäevad ja Saaremaa Ralli,» ütleb Raadio Kadi tegevjuht Gunnar Siiner avameelselt. Jutt käib rahast, mis otse või kaude Saaremaale tuleb.

Olgu öeldud, et ka Siiner ise on Leedo alluv, sest Raadio Kadi kuulub Leedo omanduses olevasse, 21st ettevõttest kuuluvasse aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus. Kuressaare südalinna magusa krundi järgi ristitud aktsiaselts moodustabki Leedo äriimpeeriumi esimese ja väga jõulise samba.

Selles sisalduv ettevõtete palett annab tööd ligemale 400 saarlasele ja tegeleb kõige võimalikuga alates põllumajandusest ja veisekasvatusest lõpetades eksklusiivsete kortermajade püstitamisega Tallinnas. Kuigi osa Kinnisvarahalduse ettevõtetest näib seisvat ja mõnel on üleval koguni maksuvõlad, paistab tervikpilt enam kui helge: lisaks varem kogunenud 25 miljonile eurole teenis grupp mullu 1,62 miljonit eurot puhaskasumit.

Hoopis mustem pilt avaneb aga Leedo impeeriumi teisest sambast. Kahetsusväärselt on just seal mängus riigi raha. Teine sammas on nn Tuule Grupp, mille Leedo on alates 1990ndate keskpaigast üles ehitanud Eesti riigi tellitud praamivedude teenindamiseks. Grupi südameks on Saaremaa Laevakompanii (SLK), mis annab tööd umbes 175 inimesele siin ja sealpool väinu.

Leedo väitel on SLK ja Väinamere Liinid koledas kahjumis seetõttu, et ettevõtte investeeringud uutesse praamidesse olid suured, riiklik praamisõidutellimus aga liiga väike. Riigi ligi 16-miljoni eurone praamidotatsioon liigub läbi Leedo osalusega vahendusfirmade tema äripartner Olav Miili ettevõtetele, kelle käest renditakse kolme praami – Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa.

See viiski süüdistuseni, et Leedo ostab dotatsiooni rahaga endale läbi iseenda osalusega vahendusfirmade eralaevastikku ja kogu skeemist olevat raske läbi näha, kelle taskusse dotatsioon tegelikult läheb.

Loo võti seisneb selles, et kaks sammast pole tegelikult teineteisest nii lahus, kui paberil paista võiks. 

Loe pikemalt juba reedesest Postimehest!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles