Trükiväljaanded ei konkureeri masu ajal pelgalt üksteisega
4. august 2010, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) uue tegevjuhi Mart Raudsaare sõnul konkureerivad trükiväljaanded ka veebis tasuta levivate uudistega.
EALLi andmetel oli nende lehtede kumulatiivne tiraaž 2008. aastal 210 700 eksemplari, 2009. aastal 178 600 eksemplari ning 2010. aasta I poolaastal 171 200 eksemplari.
Tõsi, Raudsaare sõnul ei kajastu 2009. ja 2010. aasta andmetes kahte suurt vene lehte (Vesti Dnja ja Molodjož Estonii).
«Seda peab arvestama 2008.-2009. aasta numbrite võrdluses, ent suurte päevalehtede kumulatiivne tiraaž on tõepoolest viimastel aastatel pidevalt langenud, » lisas ta.
Eesti lehtede jaoks on kokku langenud kaks tendentsi: ülemaailmne trükiajakirjanduse tiraažide langus, mis tuleneb online-ajakirjanduse pealetungist, eriti noorema põlvkonna seas ning majanduslangus.
Majanduslangus ei tähenda siinkohal Raudsaare sõnul üksnes reklaamimahtude vähenemist, sest ka tarbijad, või selles kontekstis ehk pigem leibkonnad, saavad vähem kulutada.
«Siin tuleb silmas pidada seda, ent trükiväljaanded ei konkureeri majanduslanguse oludes pelgalt üksteisega, vaid veebis tasuta levivad uudised võivad pakkuda võimalust paberlehe tellimisest loobuda.»
Majanduslangusest tulenev tiraažide vähenemine on Raudsaare sõnul ilmselt pidurdumas, ent meediamudeli muutumisest tulenev tiraažide vähenemine arvatavasti jätkub. «Selle määra ja kestvust on raske ennustada,» lisas ta.
Tiraažide tõusu lähiajal pole EALLi tegevjuhi hinnangul ette näha, kuid pikemas perspektiivis pole see põhimõtteliselt võimatu, arvestades ajaloolisi Eesti lehelugemistraditsioone. Lisaks sellele võib see toimuda ka juhul, kui paberlehed ja veebiuudised leiavad meediasüsteemis oma koha.
«Tiraažide vähenemise ühe võimaliku põhjusena peab mainima veel kahte lehtede jaoks valusat ning neist alati mitte otseselt sõltuvat teemat. Esiteks on vähenenud linnapildis ajalehekioskite arv, kust oleks võimalik impulsi ajel lehte osta ning teiseks ei jõua lehed alati lugejate lauale hommikuks, mis võib vähendada nende soovi neid tellida.»
Samas pole Raudsaare arvates langus veel saavutanud määra, kus ta mõjutaks märkimisväärselt ajalehtede tööd. Pigem on ajalehti sundinud kulusid kärpima reklaamimahtude vähenemine.
«Siinkohal jätkaks aga õhku küsimuse, kuidas võiks mõjutada tiraažide vähenemine ning seega ajalehtede mõju vähenemine ühiskonnas seda ühiskonda?»