Air Baltic ihkab Tallinna lennujaama teenindaja rolli
4. august 2010, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembrist hakkab Läti lennufirma Air Baltic Tallinna lennujaamas oma klientidele ise maapealseid teenuseid pakkuma, see sunnib Tallinn Airport GHd töökohtade arvu vähendama.
Air Balticu ettevõttesuhete asepresidendi Janis Vanagsi sõnul on pikaajalised ettevalmistused lõpusirgele jõudnud ning 1. novembrist hakkab nende reisijaid Tallinnas teenindama tütarfirma North Hub.
Vanagsi hinnangul on North Hub oma tegevust Helsingis juba igati õigustanud ning järgmise sammuna hakatakse peale Air Balticu lennukite teenindama ka teisi lennufirmasid.
«North Hubi tegevus on muutunud palju täpsemaks ja mitmed teised lennufirmad on juba huvi üles näidanud,» sõnas Vanags.
Air Balticu trumbiks on seejuures madalad hinnad. «Tallinnas on maapealsed teenused praegu kallimad, kui peaks,» ütles Vanags. «Sellest saab meie järjekordne samm piletihindade alandamise suunas.»
Tallinn Airport GH juht Tiit Kepp möönis, et konkurendi saabumine tähendab neile kindlasti töökohtade kadumist. Otsesteks koondamisteks ta veel põhjust ei näinud.
«Toimub nii-öelda isepuhastumine,» oletas Kepp. «Enamik töötajaid on ju tütarlapsed – mõnedki on lapseootel. See on meile ju tegelikult juba ammu teada: oleme vaikselt tagasi hoidnud ja jõude kokku pigistanud, puhkusi ümber vaadanud ja pikendanud.»
«Lende tuleb ju juurde ka, loodus tühja kohta ei salli. Katastroofi ei ole,» lisas Kepp.
Vähemalt esialgu on Air Baltic sunnitud koostööd Tallinna lennujaamaga jätkama. «Ega nad kogu oma armeega siia ei tule, üht-teist peaksid nad edaspidi ka meilt sisse ostma,» uskus Kepp. «Tualetiteenus, joogivesi – lihtsalt pole mõtet kõike selleks vajalikku endale soetada. Üks joogivee- või tualetiauto maksab lennunduses 4,5 miljonit krooni.»
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov nägi lätlaste plaanides pigem positiivset. «Air Balticu strateegia on arusaadav,» ütles Sakkov. «Nad tahavad rohkem muutuda Eesti firmaks, teenindada eesti keeles ja Eesti reisijale peaks see ju ainult head tähendama.»
Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen konkurendi tegevuse laienemises ohtu ei näinud. «Nagu kõik teised lennufirmad, oleme meie maapealse teeninduse saajad, mitte pakkujad,» ütles Eskelinen. «Air Balticu samm ei muuda meie jaoks midagi.»
Esialgu peabki North Hub piirduma vaid Air Balticu klientidega. Euroopa Komisjoni direktiiv sunnib maapealsete teenuste turu avama vaid aastas üle kahe miljoni reisija teenindavaid lennujaamasid ning Sakkovi kinnitusel kuni selle piiri saavutamiseni konkurentidele rohelist tuld ei näidata. Mullu teenindas Tallinna lennujaam 1,35 miljonit reisijat.
«Me suudame kahe miljoni piiri kindlasti ületada,» uskus Sakkov samas. «Siis laseme turu muidugi vabaks.»