IMF: Eesti peab arvestama Venemaa aeglasema majanduskasvuga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sanktsioonid rõhuvad nii Vene rubla kui ka Venemaa majandust.
Sanktsioonid rõhuvad nii Vene rubla kui ka Venemaa majandust. Foto: SERGEI KARPUKHIN / REUTERS

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekul arutleti sammude üle, mis aitaks toetada maailmamajanduse kasvu taastumist ja seista vastu suurenenud riskidele. Eesti jaoks on pikemas ettevaates oluline arvestada Venemaa aeglasema majanduskasvuga.

Kui kevadel hõlmasid soovitused eelkõige lühiajalist raha- ja eelarvepoliitilist tuge, siis nüüd kõlasid üha tugevamalt soovitused pikaajalise mõjuga majanduspoliitika kasutamiseks. Kasvu tugevdamiseks peaks kõigis riikides, sealhulgas euroalas, viima ellu struktuurireforme ning paljudes riikides suurendama ka taristuinvesteeringuid.

«Riigid, kes on viinud läbi olulisi reforme, on saanud sellest selget kasu. Nendeks on euroalas eelkõige sügavamas kriisis olnud riigid,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Riskide suurenemist tõdes ka IMFi rahandus- ja finantskomitee, kelle arvates tekitavad madalad intressimäärad väljakutseid ning riskivõtmine finantsturgudel on suurenenud. Euroala peamiste riskidena tõsteti esile pikaajalist aeglast majanduskasvu ja inflatsiooni ning geopoliitiliste pingete mõju.

Aastakoosoleku raames peetud kahepoolsetel kohtumistel oli Eesti jaoks oluline teema konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Hanssoni sõnul on konflikti mõju jäänud paljude riikide majandusele, sealhulgas Eestile, seni tagasihoidlikuks. Sellest hoolimata tuleb arvestada pikaajaliste tagajärgedega, sest Venemaa ja arenenud riikide vahelised majandussuhted endisel kujul tõenäoliselt ei taastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles