Vene pank otsib õnne Aafrikast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhtu Aafrika savannis.
Õhtu Aafrika savannis. Foto: AFP / Scanpix

Lugu on ebatavaline isegi investeerimispanganduse jaoks: uusmeremaalane asutab Vene panga ja panustab kasvule Aafrikas.


Samas pole Renaissance Capitali tegevjuht Stephen Jennings ka just tavaline pankur. Viieteistkümne aasta eest lahkus mees Credit Suisse’ist ja lõi koos ametivennaga Renaissance Capitali. Tänase seisuga üritab ta seda panka juba kolmandat korda üles ehitada.


Pankroti äärel on ära käidud kaks korda: pärast Vene kriisi aastal 1998 ning kümme aastat hiljem ka globaalse finantskriisi keeristes.

Nüüd on kolmas uuestisünd sama hästi kui käimas ja renessanslikult agressiivne rada taas jalge all. «Me saime päris tublisti räsida, kuid nüüd oleme jälle sadulas,» ütles energiline Jennings seekord Londonist läbi tuisates.

Paljude huultel on loomulikult küsimus, kas seekord läheb paremini? Tänaseks on RenCapi jalgealune kindlasti tugevam. Seda tänu Vene metallimagnaadi Mihhail Prohhorovi 500 miljoni dollarilisele kapitalisüstile, kes oli ka varasemalt Jenningsi äripartner.

Süsti sai Jennings aga ohvri hinnaga. Olles pärast Lehman Brothersi kollapsi 2008. aastal omadega kuival, pidi ta selle nimel loobuma ka poolest pangast. Alles kaks aastat tagasi oli ta aga öelnud ära Vene riigipangale VTB, kes sama suure osaluse eest 3 miljardit dollarit pakkus.

«Need, kes meile lühiajalist likviidsust olid andnud, ütlesid, et tahavad raha tagasi ja tahavad seda tagasi otsekohe,» ütleb Jennings ja ta hääles kõlab kibedusenoot. «Meil ei jäänud muud üle, kui kiiresti paari päevaga midagi rahaks teha.»

Järgnes jõhker restruktureerimine. Terve Renaissance’i grupp, kuhu kuulub ka tohutu tarbimislaenu äri, pidi 40 protsendi ehk 350 miljoni dollari võrra kulusid kärpima ning koondama 6000 töötajat. «Meil ei olnud võimalik isegi tuimestust teha,» ütles Jennings.

Uusmeremaalase riskijanu ei ole aga kustunud ning äri mitmekesistamise huvides on alustatud Aafrika vallutamist. «Aasta lõpuks on 20 protsenti meie ärist Mustal mandril,» ütles ta.

Hiljuti ostis RenCap ära Lõuna-Aafrika maaklerfirma BJMi ning on kindlustanud end ka Nigeeria turul. Rääkimata tervest laienemiste seeriast arenevatel turgudel: üks ühisettevõte Serbias, teine Lõuna-Koreas; uus firma Mongoolias ning koostöö vana ja kogenud investeerimispankuri Jeff Waterousiga energiaturgudel.

Jennings loodab käesoleva aasta lõpuks olla omadega 15-16 turul, võttes tööle ligikaudu 100 uut inimest Nigeerias, Ghanas, Zambias, Zimbabwes, Kenyas ja Lõuna-Aafrikas. «Põhja-Aafrikas oleme me veidi maha jäänud, kuid seda piirkonda ründame aasta teises pooles,» ütles ta. «Aasta lõpuks on meil Aafrika praktiliselt kaetud.»

Jennings räägib erutatult, et näeb Aafrikas samasuguseid muutusi kui Aasias «Ma ei näe põhjust, miks Aafrika ei võiks Aasiast isegi mööda minna,» ütleb ta.

Väite peale, et uue lemmikturu kõrval näeb isegi Venemaa välja üsna stabiilne, vastab Jennings, et kiiresti arenevad majandused võivad küll osutuda haprateks, kuid see olevat pigem erand kui reegel. RenCapi Vene osakond on aga samal ajal sirutumas ka Aasia suunas ning avas hiljuti kontori Hong Kongis.

«Kes iganes ehitab silla Aasiasse, on võidumees,» ütles üks kogenud Vene investor.


Aga Aafrika suhtes – ja mis puudutab Jenningsi laiemat missiooni saada «arenevate turgude Goldman Sachsiks» – on investor skeptilisem ja nendib, et seal kuluvad ära «ebaortodokssed ärivõtted ja erilised kontaktid».

«Ilmselt saab ta Aafrikas taas miljardäriks ja laseb siis jälle kõik õhku,» lisas investor.
Nigeeria võlu on aga Jenningsi täielikult lummanud. «Kui sa Lagoses lennukist välja astud, siis tunned, et võid otsast alata,» ütleb ta, nägu naerul nagu poisikesel.

Copyright The Financial Times Limited 2010.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles