Keemiatööstus alustas võitlust keskkonnatasude tõusuga

Põlevkivi kaevandamine Virumaal.

FOTO: Tairo Lutter

Eesti Keemiatööstuse Liit teatas, et alustab keskkonnatasude tõusu vastast kampaaniat pealkirjaga «Meie õnn on meie maavarad».

«2016. aastal plaanib riik märkimisväärselt tõsta põlevkivisektori ettevõtetele määratud keskkonnatasusid. Järjekordne maksutõus võib drastiliselt mõjutada nii riigi põlevkivitööstust, sellega seotud sektorite käekäiku ja Eesti majanduskeskkonda ning heaolu tervikuna,» deklareeris liit pressiteates.

Liidu teatel näitab Ernst&Young Baltics ASilt tellitud ja 2014 mais valminud uuring, et järjekordne maksutõus võib Eesti põlevkivitööstusele mõjuda laastavalt: 2020ndate alguses kaotaks sektor ligi 90 protsenti tööjõust ning riigis lõppeks põlevkivist elektritootmine.

«Mõistliku maksustamise tulemusel võiks põlevkivitööstus toota pikemas perspektiivis ligi kolm korda rohkem maksutulu. Seda tingimusel, et sektor saab vabalt areneda ja seda  ilma riigi täiendavate investeeringute või abita,» teatas keemiatööstuse liit.

Liidu tegevjuhi Hallar Meybaumi sõnul elab Eesti põlevkivisektor praegu üle kiiret arenguperioodi. «Täitmist  vajavad uued keskkonnanõuded, millega käib kaasas tehnoloogia uuendamine ja arendamine. Tehnoloogia areng lubab ellu viia projekte, mis veel 20 aastat tagasi tundusid mõeldamatuna, näiteks põlevkivist diisli tootmine.»

«Selliseks arenguks vajavad ettevõtted stabiilset majanduskeskkonda aastakümneteks. Tähtis majandusstabiilsuse parameeter on keskkonnatasud, mida plaanitakse tõsta hüppeliselt. Kõik see külvab investeerimismahukale tööstusharule järjepidevalt ebakindlust,» lisas Meybaum.

Meybaumi sõnul esitati tasude tõstmise mõjude uuring keskkonnaministeeriumile juba aasta esimesel poolel, kuid ministeerium ei ole sellesse senimaani tõsiselt suhtunud.

«Ettevõtete katsed arutada plaanitava makstõusu võimalikke mõjusid luhtusid. Peame tõdema, et nii praegu kui ka mõne teise protsessi puhul on keskkonnaministeerium rikkunud kaasamise head tava. See ajendabki meid üheskoos pöörduma avalikkuse poole,» ütles Meybaum.

«Eesti on väike riik ja meie ettevõtted on üksteisest suures sõltuvuses. Arvestades põlevkivitööstuse suurt mõju Eesti majandusele, võib julgelt ennustada, et koos sektori ettevõtetega saavad märkimisväärselt kahjustada ka palju teisi ettevõtteid väga mitmest sektorist.»

Tagasi üles