Rohkem poepinda Eestisse ei mahu
13. oktoober 2014, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii hästi koheldud tarbijaid kui Eestis ei leia naljalt kusagilt, leiab Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Puusepp.
Eesti majanduskasvu on juba pikalt üleval hoidnud sisetarbimine, mis iga kuuga üha kasvab. Kaupmeeste liidu ja Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Puusepp ütles, et see tuleb mitme teguri koosmõjust, kuid kaua kesta ei saa.
Viimastel kuudel on jaemüügi maht olnud väga suur. Kõik suvekuud on olnud võrdväärse või suurema müügiga kui mullune jõulukuu. Kui normaalne see olukord on?
Eelmise aasta detsember ei olnud väga enda moodi, kuna talve peaaegu ei olnud ja talvekaupa osteti vähe. Aga see vastab tõele, et jaekäive on kasvanud ja sisetarbimine on üks majanduskasvu oluline mootor. Palgad kasvavad, aga inflatsioon on olematu – seega inimeste ostujõud vähehaaval suureneb. See on ju hea.
Pealegi on säästuvõimalused praegu väheahvatlevad, kuna pangad maksavad hoiustele pisikest intressi ja muud finantsinstrumendid on riskantsed või keerulised. Iseküsimus, kui kaua see veel kesta saab. Mina arvan, et järgmisel aastal veel kestab. Loodetavasti siis hakkab majandus taas rohkem tasakaalustuma ja teised segmendid majanduskasvu jälle oma loomulikku osa andma.
Analüütikud on ette heitnud, et ainsad suured investeeringud ja kinnisvaraarendused on kaubanduspinnad. Mida kaubanduspinna jätkuv suurenemine kaasa toob?
Seda on aastaid küsitud, millal saab kaubanduspinda Eestis liiga palju. Mina arvan, et nüüd ongi see hetk enam-vähem käes. Kui võtame ainult kaubanduskeskused, siis oleme Euroopa eesotsas – veel rohkem kaubanduspinda inimese kohta on ainult Norras ja Luksemburgis. Arvestades meie ostujõudu ei ole see normaalne. See on võidurelvastumise tipp.
Oleksin väga ettevaatlik nende uute arendustega, millest räägitakse ja mida planeeritakse. Mitte ainult Tallinnas, vaid ka Tartus ja mujal. Kui jutuks olnud ruutmeetrid kokku liita, on see kindlasti liiga suur suurenemine. Aga võibolla parandab asja see, et kaubanduskeskustes on üha rohkem meelelahutust, mitte ainult kaubanduspinda.
Paremates asukohtades ja suuremates linnades veel mitte, aga mujal leidub juba tühje bokse. Kaupmehed ei lähe enam iga uue arendusega kaasa. Varem oli mõtteviis, et kõik lähevad ja ma pean ka minema, muidu kaotan turgu. Täna osatakse ikka vaadata Exceli tabelit, et mida veel ühe poe avamine tähendab ja kui palju see miinust tekitab. Ja jäetakse minemata.
Lisaks on viimasel viiel aastal ette tulnud kaupluste sulgemist. Seda, et keegi teeb uue keskuse ja on ette kindel, et küll nad kõik tulevad, enam ei ole.