Kütusteturul tõotab minna rebimiseks

Foto: Pm

Kui Neste Eesti sajandivahetusel oma strateegiat muutis ja loobus mehitatud tanklatest, asendades kõik teenindusjaamad automaattanklatega, sai ettevõttest siinsel jaeturul hinnakujundaja.

Ehkki mootorikütuste jaehind kujuneb peamiselt johtuvalt nafta ja naftasaaduste nn maailmaturu hinnast ja dollari kursi muutustest, on just Neste see, kes otsustab, millal ja kui palju bensiini ja diislikütuse hinda tanklates muudetakse ning mitu senti kasumimarginaalina hulgihinnale juurde pannakse. Neste teeb hinnamuutuse esimesena ja teised tulevad riburada järele.

Statoil on üritanud küll mitmel korral ise jaehindu dikteerida ning vähemalt ühel korral on sel eesmärgil seljad kokku pannud väiksemad tegijad, aga need katsed on alati ebaõnnestunud.

Paradoksaalne on aga see, et jaeturul pole Neste sugugi suurima turuosaga, vaid hoopis teisel kohal. «Meie andmetel on Statoili jaemüügi turuosa endiselt paari protsendi võrra suurem,» ütles Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv. «Jätkame pingutamist,» lisas ta.

Neste käive suurim

Ka uuringufirma Wood Mackenzie andmetel on suurima turuosaga – 27 protsenti – esikohal Statoil, Neste turuosa on 23,5 protsenti.

«Kahjuks Eestis puudub ametlik statistika, mis võimaldaks hinnata mootorikütuste jaemüüjate turuosa suuruseid,» ütles Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo. «Vaadates Wood Mackenzie iga-aastase uuringu andmeid perioodil 2009–2013, on Statoil oma mootorikütuste jaemüügi turuosa viimase viie aasta jooksul järjekindlalt suurendanud,» lisas ta.

Üsna oluline muutus kütusteturul on toimunud viimasel kahel aastal, kus kogukäibe järgi möödus Neste Statoilist ning tõusis suurimaks. Statoili eelmise finantsaasta käive oli 266 miljonit, Neste Eestil 316 miljonit eurot, kusjuures mõlema ettevõtte tulud kahanesid märgatavalt. Neste Eesti tuludest moodustab märkimisväärse osa kütuste hulgimüük, Statoilil muude kaupade müük ning kontsernile tehtavad finantsteenused, mis moodustas eelmisel finantsaastal (lõppes 30. aprillil) enam kui viiendiku tuludest.

2011. aastal oli Statoili käive Neste omast pea kolmandiku võrra suurem.

Möödunud aasta oli ka esimene pärast 2009. aasta kriisi, mil kütusefirmade käive kahanes. Statistikaameti andmetel vähenes mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete käive 2013. aastal kolm protsenti, 1,15 miljardi euroni, mootorikütuste jaemüük kasvas vaid 1,5 miljoni euro võrra ehk 0,2 protsenti, 709,2 miljoni euroni.  

Kuu aega tagasi teatas suuruselt neljandal kohal olev Olerex oma ambitsioonist turuosad ümber mängida ning tõusta 2020. aastaks ise suurimaks kütuste jaemüüjaks Eestis.

Konkurendid on Olerexi ambitsiooni teostatavuse suhtes mõnevõrra skeptilised.

Konkurendid kahtlevad

«Statoil Fuel & Retail kontserni põhimõtteid järgides ei ole meil kombeks konkurentide tegevust kommenteerida. Samas ambitsioon on kindlasti elus edasiviiv jõud, kuid sihi seadmisest huvitavam saab kindlasti olema eesmärgi saavutamiseks valitud vahendite ja taktika valik,» ütles Statoili juht Kai Realo.

«Äris, nagu ikka, saab praktiliselt kõike osta, kuid usaldus tuleb üldjuhul välja teenida. Turuliidri positsioon baseerub aga suures osas just pikaajaliste klientide usaldusel ehk sellel ei ole otsest seost suurima jaamade arvuga, vaid sellega, kui tihti ja kui palju kliendid neist jaamadest ostavad,» lisas ta.

«Usun, et sarnane ambitsioon, püsida suurimana või saada suurimaks, on Eestis rohkem kui ühel kütusemüüjal,» arvas Neste juht Kohv. «Uusi, häid ärikohti napib, seega uute jaamade ehitamisega Eestis enam hüppelist kasvu ei tekita. Millise tee konkurent eesmärgi saavutamiseks valib ja kas see ka realiseerub, seda näitab aeg. Julgen kahelda.»

«Ükski turg ei ole kunagi lõpuni stabiilne ning jagatakse aeg-ajalt ringi. Reeglina on see töö küsimus. Meie tööd ei karda,» pareeris Olerexi turundusjuht Liina Kivimägi. «Turuliidrid vahetuvad, kui keegi on kavalam, nutikam, innukam, töökam. Konkurents kütuseturul on tihe, kõik püüavad nii dikteerida kui ka turuliidriks saada. Võidab parim.»